võimu vastuolud avaldusid kõige rohkem investituuritülis. Põhiküsimus oli, et kellele kuulub ilmaliku ja vaimuliku investituuri õigus. Gregorius VII väitis, et ilmalik võim ei tohi sekkuda paavstivõimu, aga keisrivõim polnud sellest üldse huvitatud, sest see oleks piiranund keisrivõimu ja samuti oli kiriklike ametite müümine kujunenud riigile üheks sissetulekuallikaks. Tüli sai lahenduse 1122. aastal Wormsi konkordaadiga, mille järgi pidi ilmaliku võimu ametitunnuseid jagama paavst, ilmaliku omi aga keiser. Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Kui 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V, Itaalias toimusid rahutused. Kuna paavstil ei olnud võimalik Rooma minna, jäi ta Avignoni. Järgmisedki paavstid jäid Avignoni. Kuid see tekitas itaallastele pahameelt, sest enam ei käidud Roomas palverännakutel ja kaupmehed jäid tuluta. Alles pärast Saja-aastase sõja puhkemist tegi
Distsipliini tugevdati ja jumalateenistuse tähtsus tõusis. Sellega taheti suurendada paavsti mõjuvõimu. 1059. otsustati et paavsti valivad Rooma peapiiskopkonna kardinalid(enne seda valis rahvas). Kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkisid lahkhelid. Kumma uskumused on õiged?? Nad heitsid teise osapoole paavstid enda kirikust välja. Investituurtüli- paavstvõime ja ilmaliku võimu vahelised tülid. Põhjus- paavst nõudis, et vaimulikele ei jagataks ametitunnuseid (nt sõrmus, sau). Paavsti diktaat- paavst palkab/vallandab piiskoppe, paavst annab keistile võimutunnused, paavst võtab keisrilt võimu, paavsti kohtuotsuseid ei või vaidlustada 1076. oli tüli väga hull, Gregorius 7. vallandas piiskopid, nemad ei tahtnud alluda, hull sagimine oli, rahvas närvas. Heinrich 4 oli siis keiser. Keiser seisis 3 päeva paljajalu lumes ja sai sellega paavsti andestuse. 1122. a Wormsi konkordaat piiskoppidele andis võimu paavst! Investituurtüli lõpetus.
GOOTI KUNST. TEOORIA. Uus ehitussüsteem, võimaldab hakata ehitama kergelt ja õhuliselt, ei vajata enam pakse müüre. Põhilised uuendused: 1) terav kaar 2) roidvõlv 3) tugipiidad ja tugikaared Romaani ehitistel olid kandvaks elemendiks seinad, seda nim.massehitis. Gooti katedraal on skelettehitis, püsiks ka ilma seinteta see konstruktsioon püsti. teravkaar--üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele. roidvõlv--ühine termin kõigi võlvi tüüpide kohta, millel on võlviroideist skelett, mis kanab võlvisiile. Peamiseks iseärasuseks ongi igas võlvikus kaks risti asetatud raudkivist vööd--need ongi võlviroided. ristroidvõlv--nelja kuni kuue osaline võlv, mille kandvaks raamistuseks on ristuvad võlviroided. Nende vahel pingul võlvisiilud. Kõige tavalisem roidvõlvi tüüp. roie--gooti võlvisüsteemis laotud kitsas latitaoli...
vastukaaluks paavst Gregorius VII 1073-1085 reformid: eelnevaid välja tõrjuda kirikust, distsipliini tugevdamine kreeka katoliku kirikuga tülid: patriarh ja paavst heitsid teineteist vastastikku kirikust välja 1054 1059 Lateraani kirikukogu otsustas, et paavsti valivad vaid Rooma peapiiskopkonna kardinalid Investituuritüli paavst keelas Saksa-Rooma keisril vaimulikele ametitunnuseid jagada; Heinrich IV võttis seda võimu piiramisena 1076 keeldus paavstivõimule allumast; patukahetsejana säilitas oma trooni, sest saksa ülikud olid paavsti poolel Wormsi konkordaat 1122 Heinrich V & Calixtus II (ilmalik ja vaimulik investituur eraldati kindlate piiridega) Ketserid katarid, teadsid usust ja et see on õige, aga pöördusid ikkagi vastu; paganad olid lihtsalt mitte ristitud
muutuste eest järjekindel eestvõitleja oli Gregorius VII tema järgi Gregoriuse reformid reformid pidid hõlmama kogu krikut taheti tugevdada paavsti ilmalikku võimu Itaalias ja kehtestada paavsti ülevõimu kreekakatoliku kiriku üle sätestati täpne paavsti valmise kord siiamaani valisid vaimulikud ja rahvas investuuritüli paavst nõudis, et vaimulikele ei jagataks vaimuliku võimu ametitunnuseid Paavst Gregorius koostas 1075 paavsti diktaadi, kus nõudis paavst, et ilmalik võim ei sekkuks kiriku asjadesse ja tunnistaks vaimuliku võime ülimuslikkust keisrivõim polnud kirikusisestest uuendusliikumistest huvitatud 1076 Wormsi selleaegne keiser Heinrich IV, Saksa piiskopid ja Gregorius VII Wormsi konkordaat - piiskopid ja abtid pidi valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud
annaabi.ee 
