4. AMETISUHTLEMINE Paljude inimeste peamiseks töövõtteks on suhtlemine, mille edukusest sõltub organisatsiooni ja tema liikmete heaolu. Sellepärast tuleks eristada ametisuhtlemist tavasuhtlemisest. Ametisuhtlemist iseloomustab asjalikkus, mis kajastub eelkõige selles, et püütakse lühemat teed mööda jõuda asja tuumani. Tavasuhtlemises võib inimene keskenduda oma emotsionaalsete või ratsionaalsete vajaduste rahuldamisele, kuid ametisuhtlemises on esmatähtis organisatsiooni huvide arvestamine. Ametisuhtlemise viisid on : ametivestlus, koosolek, ametikirjad, avalikkussuhte korraldamine ja läbirääkimised. 1.2 Ametivestlus Ametivestlus on sihipärane tegevus. Psühholoogiliselt on iseloomulik, et suhtlemine toimub kahe inimese vahel ja grupikäitumise tegurid ei ole selles protsessis esmase tähtsusega. Seesugust vestlust kasutab juht peamiselt probleemide aruteluks, (alluvate) tulemuste
48 ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI · Millised on mõlemas meeskonnas peamised ohud? 3.3. Ametisuhtlemine Organisatsiooni ja selle liikmete heaolu sõltub suhtlemisest, milles realiseeritakse rolle. Seepärast on otstarbekas eristada suhtlemisvõtteid, mida ametlikus suhtluses kasutatakse. Tervikuna võib neid nimetada ametisuhtlemiseks, mis on organisatsiooni toimimiseks vajalike rollide väljakujunenud realiseerimisviisid. Ametisuhtlemises kasutatakse kirjalikku ja suulist suhtlemiskanalit ning protsess võib osavõtjatele olla nii vahetu-vahendatud kui ühe- ja kahepoolne. Vahendatud suhtlemises kasutatakse erinevaid vahenduskanaleid (nt paberile kirjutamine ja telefoniga rääkimine), kuid vahetus suhtlemises on osalised üheaegselt ühe füüsilises keskkonnas ühises suhtlemissituatsioonis. Ühepoolse suhtlemise korral domineerib üks suhtlemispool, kusjuures kahepoolsel
535. ·Ringja võrgu puhul antakse teavet edasi nii järjestikku kui kiirjalt inimeste rahulolu on kõige suurem, kohanemine muutuste olukorras on kiireim. 536. 537.109. Ametisuhtlemine - rollipõhine suhtlemine, see on organisatsiooni toimimiseks vajalike rollide realiseerimisviis. Ametisuhtlemine ja seal toimuv teabevahetus, partneritaju ja vastastikune mõjutamine on määratletud organisatsiooni eesmärkide ja nende saavutamise protsessi poolt. Ametisuhtlemises on esmatähtis arvestada organisatsiooni huvisid. 538. 110. Ametisuhtlemise peamised liigid 539. - ametivestlus 540. - koosolek ja nõupidamine 541. - avalikkussuhete kujundamine 542. - läbirääkimised 543. - ametikirjad 544. 545. 111. Eduka suhtlemise eeldused 546. Eduka verbaalse suhtlemise saavutamiseks peab olema SÕNUM, mis koosneb 4 komponendist: 547
• Ringja võrgu puhul antakse teavet edasi nii järjestikku kui kiirjalt –inimeste rahulolu on kõige suurem, kohanemine muutuste olukorras on kiireim. 109. Ametisuhtlemise sisu • Ametisuhtlemine on rollipõhine suhtlemine, see on organisatsiooni toimimiseks vajalike rollide realiseerimisviis. Ametisuhtlemine ja seal toimuv teabevahetus, partneritaju ja vastastikune mõjutamine on määratletud organisatsiooni eesmärkide ja nende saavutamise protsessi poolt. • Ametisuhtlemises on esmatähtis arvestada organisatsiooni huvisid. 110. Ametisuhtlemise peamised liigid • Ametisuhtlemise peamisteks vormideks on: - ametivestlus - koosolek ja nõupidamine - avalikkussuhete kujundamine - läbirääkimised - ametikirjad 111. Eduka suhtlemise eeldused Bolton (1986) väidab, et edukas suhtlus kujuneb järgmiste oskuste või vilumuste koostoimel: • Kuulamine kui tegevus; • Kehtestamine kui oskus väljendada selgelt oma soove ja vajadusi;
annaabi.ee 
