külastas. Tallinnas viibideski oli ta teel Gotlandilt Marienburgi. Välimuselt oli Henning von Glingenstain suur ning tugev mees, ent sõjad olid jätnud oma armid nii ta välimusse kui hinge. Nüüd niiöelda pensionil olles, külastas ta erinevaid linnu, käis pidudel, nautis oma kõrget staatust ning oli alailma purjus. Oma arrogantse käitumise ning kõrgliku olekuga ei saanud ta endale just palju sõpru, ent tähtsate ametimeestega sai ta hästi läbi. Kuigi oma alamatesse suhtus ta üleolevalt. Näiteks ütles ta kord oma teenrile Jochenile: „Jochen, sa hoorapoeg, homme lasen ma su nülgida!“. Henning von Glinenstain oli mees, kes kasutas ära oma legendaarsust ja poisitsiooni ning veetis mõnusalt reisides aega. Kuigi ta ei olnud lahke, näiteks kauples ta kullasepalt ketti poole hinnaga ning ta ei meeldinud paljudele, siis oma lõpu leidis ta siiski vana sõjaoponendi käe läbi. 5
juhtimisest osa võtta. Ka eestlastest talupoegade kanda olid mitmed juhtivad ametid. Eelkõige olid vennastekoguduste sees hinnatud kirjaoskaja talupojad, kes suutsid palvekoosolekutel teistele ette lugeda trükituid raamatuid või käsikirjalisi päevaraamatuid, reisiaruandeid, eluloorkirjeldusi, misjoniteateid, eeskirju jm. Need talupojad, kes oskasid ka kirjutada pidasid kirjavahetust nii siinsete kogukonnajuhtidega kui ka välismaiste ametimeestega. Samuti oli nende ülesandeks koostada aruandeid koosolekuste, ümbruskonna sündmuste ja olude kohta, mis saadeti edasi ringkonnajuhile, kes kasutas seda materjali aastaaruannete koostamisel. 45 Vennastekoguduste innustasid rahvast ka rohkem oma arvamust avaldama. Nimelt praktiseerisid hernhuutlased koguduse koosolekutel talurahvale seni mõeldamatut vaba ülesastumist, ilmikute kõnelemist, enese elu ja kogemuste jagamist. See kõik oli talupoegade
palju sügavamal, kui paistis, ja hulga suurem. Lugu: Ühel päeval tuli Haralasse uus direktor. Ta astus Pärja töökoha juures autost välja ja küsis naeratades ja viisakalt, kuidas suurteele pääseda. Sellest hetkest oli ta Pärja elu päikene, kuigi nad kunagi koos eriti polnud. Ta oli Pärja salaarmastus. Pärja oli õnnelik ka siis, kui võis teda aegajalt kontorist tulemas, autoga sõitmas või võõraste ametimeestega ringi liikumas näha. 22 Surmapõhjus: loomulik surm 4.58. Jaan Kuusemägi Sünnikoht: Harala Olemus: Vanapoiss, kes polnud suuteline oma pruuti lapsepõlveski kinni hoidma. Lugu: Lapsena mängis Jaan mitmeid kordi pruudi kosimist. Pruut läks päriselus juba lapsepõlves käest ja ta jäigi üksikuks. Ta pidas oma lasteks mesilasi ja naiseks mesilasema. 4.59. Oskar Püttsepp Sünnikoht: Harala Amet: Tsirgusilma metsavaht
abi paluma. Aga eestlased ei hakanud tormi jooksma, vaid piirasid linna ainult sisse. Nad ootasid veel üht suuremat salka, kes Tasuja käsu all Padise kloostri tühjaks oli riisunud, mungad maha nottinud, ümberkaudseid talupoegi nende isandate hävitamisel aidanud ja läänlasi mässule kihutanud. Läänemaalt tungis mässutuli üle väinade Saaremaale, mille käredad pojad ühe päevaga ligi tuhat sakslast surmasid, nende seas ka ordu maa- 98 valitseja ühes kõigi ametimeestega. Viimaks jõudis ühel päeval Tasuja salk talupoegade laagrisse Tallinna all, kus teda hõisates vastu võeti. Tasujat tundsid peaaegu kõik eestlased, aga tema minevik ja pärisnimi oli ainult mõnele ta oma meestest teada, j aineile oli ta selle avaldamise kõvasti ara keelanud. Paljud kahetsesid, et teda nooruse pärast ei võidud valida peavanemaks, kelleks ta oma tulise kõne, sõjakunsti ja muu tarkuse tõttu oli kui loodud. Kõik tema ettevõtted olid seni õnnestunud.
annaabi.ee 
