21.5. VÄÄR KÄITUMINE ENNE GEIMI ALGUST JA GEIMIDE VAHEAJAL Mistahes väära käitumist enne geimi algust ning geimide vaheajal karistatakse vastavalt reeglile ja karistus kantakse järgmisse geimi. 21.6. KARISTUSTE KAARDID Hoiatus: - suuline või käesignaal ilma kaardita Märkus: - kollane kaart Eemaldamine: - punane kaart Diskvalifitseerimine: - kollane+punane kaart (koos) 22. KOHTUNIKE KOGU JA PROTSEDUURID 22.1. KOOSSEIS Kohtumise kohtunike kogu koosneb järgmistest ametiisikutest: - esimene kohtunik - teine kohtunik - kohtunik-sekretär neli (kaks) piirikohtunikku Nende asukoht on näidatud diagrammil 10. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peab olema ka kohtunik-abisekretär. 22.2. PROTSEDUURID Mängu ajal on vile andmine lubatud ainult esimesel ja teisel kohtunikul: esimene kohtunik annab vile pallinguks, millega algab pallimängimine; esimene ja teine kohtunik annavad vile pallimängimise lõpetamiseks tingimusel, et nad on
vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus. Tegelikkuses 1938. aasta põhiseadus autoritaarsust ei vähendanud. Mitmeski mõttes seadustati isegi täiendavad demokraatia piirangud, mis olid kujunenud välja praktikas 1934. aasta põhiseadust rikkudes. Riigikogu muudeti kahekojaliseks -- alamkojaks ehk Riigivolikoguks ja selle kohale kutsuti ellu ülemkoda -- Riiginõukogu. Riiginõukogu oli ühemõtteliselt ebademokraatlikult moodustatud organ, mis koosnes kõrgetest ametiisikutest, kodade ja omavalitsuste esindajatest ning riigipea poolt tema suva järgi nimetatud isikutest. Riiginõukogu tähtsaim õigus oli Riigivolikogu otsuste tagasilükkamine, kuid selle järgi vajadust ei tekkinud, kuna parteide keelustamine ja üleminek majoritaarsele valimissüsteemile tegid Riigivolikogust kuuleka nukuparlamendi. Taganeti ka vahetust rahvavõimust. Loobuti rahvaalgatusest ja rahvahääletus pandi sõltuvusse riigipea suvast. 13. 1938. a. 24
Viimane on aga vajalik, et kehtestada oma tugevat juhtimisvõimet. Enamik suurematest linnadest, mis kehtestasid linnajuhi süsteemi on tagasi pöördunud linnapea-volikogu süsteemi juurde, kuid mõned väiksemad linnad peavad siiski linnajuhti. Linnajuhi süsteem on üsna levinud Californias. Ka San Jose, Long Beach ja Anaheim on nende seas, kes seda kasutavad. (Patterson, 2013, p. 477). Võib öelda, et kohalik täitevjuht, kas siis linnapea või linnajuht, on kõrgemal ametiisikutest, kelle peamine vastutus on jälgida allüksuste tööd kohalikus valitsemises (politsei, tuletõrje, tervishoid, teised osakonnad). Üha rohkem eeldatakse kohalikult linnapealt, et ta kannaks hoolt ka majandusliku juhtimise eest, soodustades ärikliimat, mis hoiaks vanu ettevõtteid kogukonnas ja tõmbaks ligi uusi. Linnapead on mänginud paljudes linnades võtmerolle, kuid loomulikult ei saavuta nad kõik väga palju
halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik". Haldusorganiks võib olla: 1) avalik-õiguslik juriidiline isik tervikuna (vald, linn) 2) kohaliku omavalitsuse asutus (nt amet) 3) kollegiaalorgan (nt vallavolikogu) 4) avalikku võimu iseseisvalt teostama volitatud eraisik Haldusorgani esindamine (sisepädevus) Sisepädevus määrab kindlaks, kes haldusorganis töötavatest või sinna nimetatud ametiisikutest on volitatud organi nimel ametlikke toiminguid tegema. HMS § 8 lg 2: "Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti". Mõistet "valla- või linnavalitsus" kasutatakse eriseadustes ja määrustes kahes tähenduses: 1) kollegiaalne otsustuskogu 2) linnapea või vallavanema poolt juhitav täidesaatev asutus. Erinevad pädevuse jaotamise võimalused KOV-s:
annaabi.ee 
