........................................11 Sissejuhatus Ameerika ajalugu Ameerika oli oma iseseisuvse saabumiseks läbinud palju sõdu Kui 15. aprillil 1783 kirjutati alla lepingule, mis vabastas kõik ameerika 13 kolooniat Suurbritannia võimu alt, said nad lõpuks vabaks. Vabaks mille nimel olid osalenud paljudes sõdades Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu. Kui Prantsusmaa oli liitnud oma ja Ameeika väed, et Suurbritannia kaotaks. Pärast rahulepingu allkirjastamist tunnustas ka Suurbritannia Ameerika vabadust -3- Tee iseseisvusele Ehkki nii mõnegi meelest alagas Ameerika revolutsiooni ajalugu palju varem, kui kõlasid esimesed püssipaugud 1775. aastal, polnud Inglismaa ja Ameerika teede lahkuminek siske ilmne enne 1763
California). Hispaania oli 16-17dal sajandil kõige võimsam mereriik ja ka Euroopa tugevaima sõjaväega. Ajalugu: Rahvusvahelised suhted XX saj alguses: Olulised muutused: 1)rahvusriikide tekkimine, 1871 (Versailles' kuulutati välja Saksamaa), oli sõda Prantsusmaaga (Prantsuse-Preisi sõda), vaenu lõpetas EL 1952. Hakkas levima omariikluse ülistamine, marurahvuslus (sovinism), saab imperialismiajastu üheks põhijooneks. Tuli kaasa koloniaalne jagamine (Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameeika), tekkisid emamaad ja kolooniad, majanduslikult ebavõrdsed riigid. Tekkis arusaam, et Euroopa riigid on paremad teistest. 1789 prantsuse revolutsioon, isikuvabaduse tekkimine. XX saj alguses Euroopa tsivilisatsioon, praegu USA kultuuri levik (Iraak, Afganistan). Rahvaste enesemääramise õigus oli 3 suurt riiki (GER, Austria-Ungari, Venemaa). Keeruline oli Austria-Ungaris, palju rahvusi oli koos, kes kõik tahtsid vabaks saada. Positiivne näide oli Norra eraldumine Rootsist 1905
Tähtsaimad põllukultuurid on mais, soja, puuvill, nisu ja lina. Leidub ka banaani- ja kohviistandusi ning suuri apelsini-, kirsi- ja muid puuviljaaedu. Põllukultuurid: raps, soja, tubakas jt. Tööstus Põhja-Ameerikas asuvad mõned maailma kõige suuremad firmad ja börsid. Ainult Euroopa toodab rohkem tööstuskaupu, kui Põhja-Ameerika. Põhja-Ameeika on juhtiv autode, elektroonika, lennukite ja keemiakaupade tootja. Väga oluliseks on ka maavarad, mille pealt suuri tulusid teenitakse. Ameerika on suurim energiatootja aga samas ka suurim tarbija, puudujääv osa imporditakse peamiselt Ladina-Ameerikast. Transpordisüsteemid Väga hästi arenenud ning on pidevas arengus. Kauba- ning reisijateveoks kasutatakse ronge ja lennukeid, sest vahemaad on väga pikad.
kõneaine polnud mitte Lõuna-Vietnami püsimajäämine, vaid Ameerika taandumine konfliktist. Lõuna-Vietnami president mõistis, et sõlmitav rahuleping tähendab tema riigi jaoks surmaotsust ja keeldus alla kirjutamast. Rahukõnelused olid taas ummikusse jooksnud. Nixon taipas, et peab põhja-vietnamlased läbirääkimistelaua taha tagasi sundima. 1973. aasta 8. jaanuaril kirjutasid kõik pooled Pariisis alla kokkuleppele, mis tegi lõpu Ameeika osalusele Vietnami sõjas. 60 päeva jooksul tuli kõigil USA sõduritel Lõuna- Vietnamist lahkuda ning põhja-vietnamlased pidid USA'le loovutama kõik sõjavangid. Tõsiasi, et USA astus Vietnami sõjast välja, ilma et oleks lahendanud poliitilised küsimused, mis konflikti algselt oli vallandanud, muutis aga edasise sõjategevuse paratamatuks. 4.8 Sõja lõpp Sõda Vietnamis ei lõppenud Ameerika taandumisega konfliktist, vaid võttis üksnes teise suuna. 1973