Kõrvalisi efekte ei ilmnenud. Ma arvan, et uuritavaid oli antud katses liiga vähe. Muidu olid uuringu tingimused antud katse sooritamiseks head. Kuna tegemist ei ole eluohtliku haigusega saab kasutada platseebot kontrollimiseks. Sellest katsest järeldan, et ravimitel on mõju unetuse ravimisel. Teises uuringus2 taheti teada saada Zolpidemi pikemaajalise kasutamise mõjusid ja ohutust. Uuringutüübiks oli randomiseeritud, topeltpime, platseebo-kontrollitud, paralleelkatse. Katsealused oli ambulatoorsed haiged vanuses 18-64. Neist 669-le manustati 12,5 mg Zolpidem`i ja 349-le platseebot. Ravimit pidi võtma 3-7 ööl nädalas. Tulemused näitasid, et esimese vaatluspunkti lõpus (12. nädalal) 89,9% Zolpidem`i ja 51,4% platseebot võtnutest tundisd, et nende võetud asi aitas neil magada (p=0.0001). 24. nädala lõpuks arvas 92,3 % Zolpidem`i võtnutest, et ravim aitas. Kontrollgrupis oli neid, kes tundisd, et võetud asi neid ka aitas 59,7%
Depressioon on sagedaseks probleemiks eakatel, naiste hulgas sagedasem kui meestel, maa- ja linnavanuritel ühesuguse sagedusega. Viimast saaks ära hoida eakate suurema kaasatusega ühiskonnaellu, erinevate ürituste korraldamine eakatele jms. Kahjuks tihti ei leia eakad ise motivatsiooni, et kodust väljuda. Eakatele spetsialiseeritud ravivõimalused (geriaatri vastuvõtt, geriaatriaosakond jm) Eestis puuduvad. Eakate ambulatoorsed visiidid moodustavad 39% kõigist perearsti visiitidest. Perearstide hinnangul on võrdselt sagedased probleemid eakatele tervis ja majanduslikud raskused, pooled arstid nimetasid sagedaseks ka isolatsiooni ja üksildust. Enamus valdades/linnades on tagatud eakate abistamine asjaajamisel ja nõustamine, samuti koduteenused ja ambulatoorne ravi. Vähem kui pooltes valdades on kättesaadavad turvatelefoni, sotsiaaleluruumi, päevakeskuse ja põetusabi teenus, söömise võimalus
andmekasutuse põhimõtted, seega on vajalik uuendada delikaatsete isikuandmete töötlemise luba. Delikaatsete isikuandmete töötlemise loataotluse ja isikuandmete kaitse eest vastutavate isikute teatiste esitamine toimub elektrooniliselt. Elektrooniline keskkond kannab nimetust DIATregister. 7.3. Digilugu arstile Arstil on võimalus vaadata patsiendi aegkriitilisi andmeid Digiloost. Päring teostatakse MISP portaali kaudu ID kaardi ja PIN1 koodi kasutades. Ambulatoorsed epikriisid saadetakse Digilukku arsti poolt, kelle digiallkirjaga need tõestusväärtuse (tervikluse) tagamiseks varustatakse. Tehniliselt kasutatakse selleks MISP portaali ning nimetatud töötaja ID-kaarti ja PIN2 koodi (signeerimise võtmepaarile juurdepääsu võimaldavat koodi), st. tuginetakse kompleksturbel põhinevale mehhanismile, mis tagab piisava turbe. Digiloost on samuti võimalik epikriise vaadata. Digiloost saavad epikriise vaadata ainult vastavat õigust omavad töötajad
Vahepealseks ajaks koostatakse tegevusplaan ja raviplaan. Abi vajavad ka kõik muud uneaegsed häired, nagu hingamishäired, rahutute jalgade sündroom, perioodilised jäsemeliigutused une ajal jpt. (Sarv 2005) Järgnevalt on ära toodud asutused, kus on võimalik lasta enda uneprobleeme teaduslikult uurida. 1.5.1 Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku unehäirete keskus Tegevusalad: · Unetus psühhoteraapia, uneuuringud. · Liigunisus ambulatoorsed konsultatsioonid, vajaduse korral uneuuring. · Uneaegsed hingamishäired, uneapnoe kahtlus uneuuringud, positiivse õhurõhu ravi alustamine, muude raviviiside konsultatsioon, vajaduse korral saadetakse edasi kõrva-nina-kurguarsti/-kirurgi, stomatoloogi või muu eriala spetsialisti juurde. · Rahutute jalgade sündroom, perioodiliste jäsemeliigutuste häire olenevalt vajadusest ambulatoorne ravi või uneuuring.
Hambaarstid 1 182 8,8 Õendustöötajad 8 508 63,5 Proviisorid 832 6,2 Ambulatoorne arstiabi, 2011 Arsti vastuvõtud, tuhat Elaniku kohta Arsti ambulatoorsed vastuvõtud 8 355 6,2 perearsti vastuvõtud 4 256 3,2 Hambaarsti vastuvõtud 1 427 1,1 Arsti koduvisiidid 76 0,1 perearsti koduvisiidid 70 0,1
annaabi.ee 
