võita, põhjuseid selleks on mitmeid. Eestlased oleks võinud võita Muistse Vabadusvõitluse, kui neil oleks olnud parem relvastus, eestlastel oleks olnud ühtne suur juht ja eestlaste sõjategevus oleks olnud rohkem orienteeritud. Ristisõdijatel oli, aga hea sõjaline varustus ja relvastus ning üldse neid oli kordades rohkem kui eestlasi. Ristisõdijatel olid head relvakasutamisoskused, neil olid olemas kiviheitemasinad, müürilõhkujad, ambud ja mõõgad olid kordades paremini sepistatud kui eestlastel. Lisaks sellele ei olnud eestlased suureks sõjaks valmis ega valmistunud, nad olid end varustanud relvadega väikesteks sõjakäikudeks. Eestlased oleks võinud Vabadussõja võita kui neil oleks olemas olnud parem sõjariietus, kui nad oleks saanud mingisuguse väljaõppe sõdimisel ja kui nende võitlemise oskused oleksid paremad olnud. Siit järeldub see, et eestlastel oleks olnud sõja võiduks vaja suuremat ja
Eestlased kaotasid vabadusvõitluse. Miks eestlastel polnud võimalust võita ja miks nad ei võinuks võita, põhjuseid selleks on mitmeid. Eestlased oleksid võinud võita Muistse Vabadusvõitluse, kui neil oleks olnud parem sõjalise varustuse ning kuid eestlasi oleks olnud kordades rohkem, kui neid tegelikult oli. Vastasel olid hea varustus sõjaks ning head oskused sõjariistade kasutamiseks. Vastastel olid olemas kiviheitemasinad, ambud, müürilõhkujad ning mõõgad, mis olid sepitsetud palju paremini kui eestlastel. Eestlased polnud valmis suureks sõjaks, neil oli valmis relvastus üksikuste sõjakäikude jaoks. Nad oleksid võinud võita, kui neil oleks olemas olnud ka sõjariietus, kui nad oleksid saanud väljaõppe ja kui neil oleks olnud oskusi, et võidelda. Järeldus sellest, et nad oleksid võinud võita, oli, et sõja võitmiseks on vaja tugevat armeed ja häid sõjarelvi
1227. Eestlased kaotasid vabadusvõitluse ning põhjuseid selleks on mitmeid, aga mis olid põhjused ja miks nad kaotasid ning kas Eestlased oleksid suutnud muistse vabadusvõitluse võita? Esimene põhjus, miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse on sõjalise varustuse puudumine ning eestlasi oli kordades vähem. Vastasel olid hea varustus sõjaks ning head oskused sõjariistade kasutamiseks. Vastastel olid olemas kiviheitemasinad, ambud, müürilõhkujad ning mõõgad, mis olid sepitsetud kordades paremini, kui eestlastel. Üleüldse oli eestlaste maakaitse, sõjaline korraldus ja kogu relvastus mõeldud üksikute sõjakäikude jaoks ning poldud valmis suureks sõjaks. Vastasel oli kõik paremini, kui eestastel. Nende riietus oli mõõgahoopide eest vastupidavam. Ordurüütlid omasid väga suurt väljaõpet ja oskusi, kogu nende elu seisnesgi võitluses ja neil oli käsk, vallutada eestlased ja liivlased ristiusku. Järeldus
1227.aastal. See võitlus lõppes eestlaste jaoks väga suure kaotusega. Miks see aga nii juhtus ja kas eestlased oleksid suutnud kaitsta oma vabadust ? Üks suurimaid eestlaste alla jäämise põhjuseid oli see, et vastaste sõjaline ülekaal käis tugevasti üle. Vastaste ordurüütlid omasid väga suurt väljaõpet ja oskusi, nende elu seisnesgi võitluses ja sõjameheks olemises. Peale selle omasid vastased mitmeid kordi paremat sõjatehnikat. Neil olid olemas ambud, massiivsed kiviheitemasinad ja müürilõhkujad ning ka mõõgad olid sepitsetud tunduvalt paremini. Ka nende riietus oli mõõga hoopidele tunduvamalt vastupidavam. Eestlaste sõjaväe korraldus ja valmisolek aga oli üles rajatud ainult üksikutele rüüsteretkedele. Sellest järeldub, et kui eestlased oleksid ka ise leiutanud ja valmistanud võimsamaid sõjariistu, pannud paika ühtse sõjaväekorra, siis oleksid nad suutnud vastastele palju suuremat vastupanu osutada
annaabi.ee 
