suur peasaal 16 sambaga; 3.tagaruum episthodomos, kus oli 4 sammast. Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille meisterlikult ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad aga üleni ehitud kulla aj kalliskividega. Kuju selataga oli sammas. Lagi ja katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi saviplaatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Polykleitos tegi kuulsa haavatud amatsooni kuju, templi altari reljeefid tegi Praxiteles, ühe samba reljeefiilustused lõikas välja Skopas. Maalide hulgas paistsid silma Apellese tööd. Philon kirjutas templi kohta:"Efesose artemise tempel on ainus jumalate eluase maa peal..." Tempel oli ka varjupaigaks riiklikele kujategijatele ja põgenenud orjadele. Ta oli ka oma aja suurim pank Aasias. Seal hoiti raha ja anti laenu. Templil olid ka laialdased maa-alad. Seal kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja
lai ja 18 m (60 jalga) kõrge, ning rohkem, kui 127-e sambaga. Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille meisterlikult ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad aga üleni ehitud kulla ja kalliskividega. Kuju selataga oli sammas. Lagi ja katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi saviplaatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Polykleitos tegi kuulsa haavatud amatsooni kuju, templi altari reljeefid tegi Praxiteles, ühe samba reljeefiilustused lõikas välja Skopas. Maalide hulgas paistsid silma Apellese tööd. 262. aastal kahjustasid seda gootid, 401. aastal hävitas selle lõplikult Saint John Chrysostom. Tempel oli ka varjupaigaks riiklikele kujategijatele ja põgenenud orjadele. Ta oli ka oma aja suurim pank Aasias, seal hoiti eraisikute, kuningate raha ja anti laenu. Artemise templist on nüüdseks säilinud vähe, peale mõnede kujude ja sambaosade
(1,2m) II õitseaeg. IV saj eKr. Kaunisstiil. Rahustus peegeldus skulptuuris, lihtsad vaated hääbusid, naiivne usk Jumalatesse asendus skeptisusega. Rahutu pateetiline käsitlusviis. Tuntumad: Skopas (marmor, mõned tööd Ateena Atea templist säilinud, kaunistas Halikarnassose mausoleumi.) Praxiteles (marmor, üksikfiguurid sisalikutapja Apollon, alasti naisfiguurid Arlea Aphrodite, töötas välja rõivastusstiili laiades voltides) Haavatud amatsooni kuju Kolotes ja Agorakritos, Alkamenes, Kresilas. Polykleitos kujutas ilusaid alasti mehi, võttis kasutusele kontraposti. Dorüfoor. Kaanon. § 14. Hellenistlik kunst. 4.saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonia valitseja Alekdandri Aasiasõjakäigu tagajärjel levis kreeka kultuur enneolematult kaugele idas Indiani, põhjas KeskAasiani ja lõunas Egiptuseni. 4
Neid nimetati amatsoonideks (tõlkes ´rinnata´), sest nad eemaldasid hõlpsamaks vibu käsitsemiseks parema rinna. Seda tööd pidas Herakles senistest raskeimaks, mistõttu ta kutsus kaasa ateenlasest sõbra Theseuse ja veel mõne heerose. Amatsoonide maal tuli neil peagi vaprate naissõdalastega lahing maha pidada. Heraklese vastaseks oli Hippolyte ise. Naine pidas tublilt vastu, kuid Herakles jäi lõpuks peale. Ta päästis lahti Hippolyte vöö, kuid ei surmanud amatsooni. Kui sõber Theseus Hipolytet nägi, armus ta temasse ja viis ta endaga kaasa Ateenasse, kus naisest sai tema abikaasa. Herakles aga toimetas Hippolyte vöö Mükeene valitsejale. 10. Tuli ära ajada Geryoneuse veisekari. Geryoneus oli kolme ülakeha ja kolme peaga kohmakas hiiglane, kes elas Erytheia saarel maailma lääneserval. Herakles läbis jalgsi kogu Euroopa. Jõudnud kohta, kus Euroopa ja Aafrika peaaegu kokku puutuvad, püstitas mees kaks teetähist (nn
Sõbrad jõudsid kohale, aga Hades ei tahtnud sugugi naisest lahkuda ning pani avantüristid sõbralikult istuma unustuse toolile, mistõttu noil kadus igasugune ettekujutus sellest, kes või kus nad on. Peirithoos jäigi sinna, aga Theseuse tõstis Herakles allilmas käies toolilt maha ja tõi tagasi. Peirithoost ta kätte ei saanud, Hades ei lasknud. Teadis küll, kes ta naist endale tahtis. Vanemas eas abiellus Theseus Ariadne õe Phaidraga, kes võttis ja armus T ja amatsooni poega Hippolytosse. H austas Artemist; Aphrodite sai kadedaks ning laskis Phaidral armuda. 12 Hippolytos põlgas ta loomulikult ära; Phaidra tappis end, jättes kirja, et H on teda rüvetanud. Theseus needis poja ära ning palus Poseidonilt talle kättemaksu. H lahkus kodunt, kuid merekaldal tuli koletis merest, hobused hakkasid lõhkuma, kaarik purunes, H sai surmavalt vigastada
annaabi.ee 
