Luua Metsanduskool Maastikuehitus 14MEPK1 Digiherbaarium Koostaja: Andres Laanemaa Juhendaja: Maria Jürisson Luua 2016 SUVELILLED 1. Nimi: Longus rebasesaba Ladinakeelne nimetus: Amaranthus caudatus Sugukond: Amaranthus Interneti aadress: http://goo.gl/xQ05Jo 2. Nimi: Suur lõvilõug Ladinakeelne nimetus: Antirrhinum majus Sugukond: Scrophulariaceae Interneti aadress: https://goo.gl/8e5pzt 3. Nimi: Mehhiko päsmaslill Ladinakeelne nimetus: Ageratum houstonianum Sugukond: Ageratum Interneti aadress: http://goo.gl/Inpsbq 4. Nimi: Alatiõitsev begoonia Ladinakeelne nimetus: Begonia semperflorens Sugukond: Begoniaceae Interneti aadress: http://goo.gl/dUWmYQ 5
2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Avamaa Üheidulehelised käpalised Orchidaceae loalised Juncaceae amarüllilised Amaryllidaceae lõikheinalised Cyperaceae tarn Carex liilialised Liliaceae laugulised Alliaceae bambus Bambuseae stepirohi Stipa L. sebralill e. juudihabe Tradescantia hosta Hosta kannad Canna spargel e. asparaagus Asparagus officinalis Kaheidulehelised kermesmari Phytolacca kanep Cannabis rebashein Amaranthus sinine käoking Aconitum napellus himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum Royle bergeenia Bergenia harilik füüsal Physalis alkekengi vilt-ristirohi Senecio cineraria üheksavägine Verbascum thapsus raudosi Equisetum hyemale laanesõnajalg Matteuccia salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron
on õied enamasti sinised, kuid võivad olla ka sinivioletsed, harvem purpurpunased, lillakasroosad kuni valged. Õitseb juunist septembrini OHTENE MÕRSJALILL Gaillardia aristata OHTENE MÕRSJALILL Gaillardia aristata Kõrgus umbes 40-50 cm Õitseb juuli-september Kollaseid, punase südamikuga õisi kandvad taimed. Sobilik lõikelilleks. Seemned külvata otse päikeselisele kasvukohale. Kuiva toitainevaese mullaga päikeseline kasvukoht, LONGUS REBASHEIN Amaranthus caudatus LONGUS REBASHEIN Amaranthus caudatus Kõrgus 100-120 cm. Väikesed õied moodustavad maani rippuvaid bordoovärvi 'sabasid'. Õitseb juuli september Muld toitainerikas ja vett läbilaskev. Kasvukoht päikseline või õige pisut varjuline. Õied veripunased, sortidel ka rohelised. õied koondunud pikkadesse sabalaadsetesse rippuvatesse õisikutesse, mille pikkus võib olla 50 cm või rohkem.Lehed ovaalsed, helerohelised, teravaotsalised
Aedsalat 1 15-20 C 2-3 päeva Aedtill 1 16-17 C 2-3 nädalat Redis 1 Kurk 1 25-30 C 3-5 päeva Mehhiko päsmaslill Ageratum houstonianum 2 V 18-21 C 6-14 päeva Rebasheinad Amaranthus 2 15-18 C 6-14 päeva Põõsas-hõbekakar Argyranthemum frutescens 2 15-18 C 10-14 päeva Feerulalehine ruse Bidens ferulifolia 2 108-20 C 7- 14 päeva Harilik ämbliklill Cleome hassleriana 2 18 C 14-20 päeva Mehhiko sigaretilill Cuphea llavea 2 V 20 C 8-10 päeva Müür-kipslill Gypsophila muralis 2 V 20 C 4 päeva
väetatud ja kobestatud pinnases. Olenemata eelnevast, on taim siiski vähenõudlik, küllaltki põuakindel, kannatab ka väiksemat külmaperioodi ( -2-3 kraadi). Kasvab üldiselt igal pinnasel. Sobib peenrale, rõdukasti, konteineritesse-anumatesse. Kontenerhaljastusse, aktsenttaimeks. Joonis 38. Aed-raudürt (http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_878_big.jpg) Rebashein (Amaranthus) -longus rebashein (A. caudatus) Eelistab keskmise viljakusega huumusrikast niisket mulda ja tuulevaikset päikeselist kasvukohta. Longus rebashein talub ka toitainetevaest pinnast. Põuaperioodil on soovitav kasta, et pikendada õitsemisaega. Aktsenttaim. Joonis 39. Longus rebashein 'Crimson Tassels' (http://www.plantpost.eu/images/preview3/Lilleseemned/K120212.jpg)
peavad lugu ka kogu maailma vegetaarlased. 20 3.6 Kinoa Kinoa, kunagine inkade püha vili, ilmus meie mahetoodete riiulitele mõni aeg tagasi ja need, kes selle "sabaga" seemne kasutamise ära on õppinud, vaimustuvad selle heast maitsest. Igapäevaelus ei tea me, et paljud maltsad (Atriplex), sh ka hanemalts (Chenopodium) või rebashein (Amaranthus), on kõik ühe suure, 2000-liigilise rebasheinaliste (Amaranthaceae) sugukonna taimed. Tänapäeval kasvatatakse tšiili hanemaltsa ehk siis selle seemneid, kinoad, Colombiast Tšiili ja Argentinani, aga ka Põhja-Ameerikas. Tšiili hanemaltsa õisikud on tihedad ja püstised, arenedes varre tipmiste lehtede kaenlas. Toiduks kõlbavad süüa ka lehed, kuid rohkem hinnatakse seemneid, kuna nende plussiks on vähene gluteenisisaldus ja rohkesti aminohappeid.
välja kui nööbid) on koondunud lehtede kohal asetsevatesse, kuni 10 cm läbimõõduga kännasjaisse liitõisikutesse. Sordist olenevalt võib õisikute värv olla nii valge, lavendlikarva, roosa, punane kui helesinine. Kuigi tegu pole väga kapriisse taimega, oleks eelistatuimaks päikseline kasvukoht, liiga varjus võib taime õitsemine olla kasin. Mullastiku suhtes pole taimel samuti erilisi nõudmisi, kuid ei talu liigset kuivust ega liiga märga ja rasket mulda. AMARANTHUS CAUDATUS - LONGUS REBASHEIN • Taime kõrgus 60–100 cm. Püstisel varrel on väikestest õitest moodustunud rippuvad kobarad, mis on enamasti lillakaspunased, olenevalt sordist võivad õied olla ka rohekasvalged ja punastes toonides. Rippõisikute pikkus võib ulatuda 50–60 cm. Lehed on ovaalsed, helerohelised, teravaotsalised ja kõlbavad süüa. ANTIRRHINUM MAJUS - SUUR LÕVILÕUG • Külmakindel ja valgustarmastav taim kõrgusega kuni 90 cm. Leekpunased õied on