Islamiseerunud Euroopa Ameerika teadlane Bernard Lewis: "Üsna lähedases tulevikus muutub islam kogu Euroopas "domineerivaks jõuks", sest poliitilise korrektsuse pärast on eurooplased loobunud võitlemast euroopaliku kultuuri ja religiooni valitsemise eest omaenda kodumaal." Tähtis küsimus seejuures: Kas Euroopa islamiseeritakse või muutub islam euroopalikuks Täheldatav on sisserände jätkuv kasv:türklased Saksamaale, alzeerlased ja marokolased Prantsusmaale, pakistanlased Suurbritanniasse. Sisserännanud islamiusulised abielluvad noorelt ja neil on palju lapsi. Kui lähtuda praegu valitsevatest tendentsidest, siis võib kindlalt väita, et XXI sajandi lõpuks moodustavad moslemid Euroopa elanikkonna enamuse. Euroopa Liit kultuur Euroopa Liidu eesmärk on säilitada ja toetada mitmekesisust ning teha see teistele kättesaadavaks.
Alzeeria sõda 1954-1962 Alzeeria sõda algas 1954. aastal kogu maad hõlmanud terrorilainega, mis oli suunatud Prantsusmaa nõrga ja haldussuutmatu valitsusaparaadi ning tegelikult korda pidavate armeeüksuste vastu. Sõda oli Prantsusmaa ja Alzeeria iseseisvuslike liikumiste vahel. Sõda algas sellega, kui alzeerlased ehk prantslaste poolt nimetatud terroristid alustasid rünnakuid 1. novembri hommikul erinevates asukohtades Alzeerias. Sihtmärkideks olid mitmed sõjaväelised asutused ja ka tsiviilelanike piirkonnad. Rünnakutes vastutajaks oli sotsiaal poliitiline partei FLN (Front de Libération Nationale, National Liberation Front). Alzeeria sõda oli mitmekülgne konflikt, milles osalesid paljud erinevad liikumised, mis võitlesid üksteisega erinevatel aegadel
Hunt Fifth level Rebane Metssiga Linnud paiga- ja rändlinnud Kalad Tursk Heeringas Karpkala Click to edit Master text styles Second level Makrell Third level Fourth level Sardiin Fifth level Tuunikala Rahvastik Prantsusmaa rahavastik Usund: jaguned: Katolitsism 90% 93.6% - prantslased Islam 5% 1.1%alzeerlased Protestantism 2% 1.1%portugallased Judaism 1% 0.5% marokolased 3.7% erinevate maade esindajad Rahvastik Rahvastikupüramiid (2011) Rahvaarv 65102719 Sündimus 800 000 Suremus 570 000 Keskmine eluiga: Mehed 75 Naised 83 majandus Majandusharud: Põllumajandus Tööstus Teenindus
Kitsama administratiivse jaotuse järgi eksisteerib 327 ringkonda, 3828 kantonit ja 36561 kommuuni. Pealinnas Pariisis on 2,18 mln (1998), koos eeslinnadega 9,6 mln elanikku. Suuremad linnad: Lille 1,3 mln, Lyon 1,28 mln, Marseille 1,23 mln ( kõik koos eeslinnadega). Elanikkond: Prantsusmaal elas 29.12.99.a. seisuga 60,186 mln inimest (koos meretaguste departemangudega), neist 93,6 % olid Prantsuse kodanikud. Suuremad mittekodanikest rahvusrühmad olid alzeerlased 1,14%, portugallased 1,09% ja marokolased 1,03%. Keskmine asustustihedus on 107 in/km². Linnaelanikkond moodustas rahvastikust 74%. Keskmine eluiga: 78,2 aastat, sh meestel 74,2 aastat naistel 82,2 aastat (1998.a.). Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 migrandid. Sündivus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9. Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased 47,5 mln moslemid 3 mln protestante 1,0 mln
Pierre ja Miquelon. Kitsama administratiivse jaotuse järgi eksisteerib 329 ringkonda, 3876 kantonit ja 36 565 kommuuni. Pealinnas Pariisis on 2 142 800 elanikku. Suuremad linnad Lille, Lyon, Marseille. 6 Elanikkond Prantsusmaal elab 2005. aastal 60,6 mln inimest. 1999.a. rahvaloenduse andmetel moodustasid välismaalased 7,4% rahvastikust. Suuremad mittekodanikest rahvusrühmad on alzeerlased, portugallased ja marokolased (kõik üle 1% elanikkonnast). Keskmine asustustihedus on 108 in/km². Linnaelanikkond moodustab rahvastikust 74%. Ealine jaotus: · (19,8%) alla 15 a · (21,7%) 15-29 a · (22,4%) 30-44 a · (16,4%) 45-59 a · (13,6%) 60-74 a · (6,1%) 75+ a Keskmine eluiga on Prantsusmaal meestel 75 aastat ja naistel 83 aastat. Sündivus 1 000 elaniku kohta on 12,1 ja suremus 9,09. Rahvastiku keskmine vanus 2005.a. on 38 aastat.
kõigi nähes laetud püstolist tulistada. Ise tulistas ta vastu savimüüri, kuhu ilmus aeglaselt laiali valguv ,,vereplekk". ,,Meibusi asulas teatas Robert-Houdin, et võib ühe kanamunaga sada inimest toita. Vaatajatele näidati suurt munakorvi. Mustkunstnik lõi munad üksteise järel katki sütele asetatud kastrulisse. Siis segas ta sisu oma ,,nõiakepiga", võttis potist tohutu suure muna ja hakkas seda kandikult inimestele jagama. Imestunud alzeerlased võtsid munatükke, maitsesid neid ettevaatlikult ja veendusid, et sajast munast sai tõepoolest ühe suure muna. Igal etendusel esitas illusionist ka fakiiritrikke. Ta pistis käe ,,sulatinasse" (elavhõbedasse), pesi sellega käsi ja isegi loputas suud. Ka neelas ta tuld ja puhus välja tulesambaid, jõi ,,keeva" vett. Vesi süttis tema käes ja põles heleda leegiga. Ta pani punaseks aetud raudpulga vastu põske ja võttis selle otsa suhu..."17
annaabi.ee 
