Nora arvas, et teda oli mugav armastada ja et tegelikult see polnudki õige armastus, kuna teda ennast ei võetud kunagi tõsiselt ning et tema pidi ikka olema see, kes teiste tujudega kaasa läks ja tegi, mis taheti. Lõpuks sai ta aru, et isa ja abikaasa pärast ei olegi temast midagi saanud ning otsustas oma elu muuta, jätta lapsed ja mees ning lahkuda nukumajast. Näidendis ,,Kummitused" on keskseteks tegelasteks proua Helene Alving, kes oli kapten Alvingu lesk, nende poeg Osvald, pastor Manders ning Regine Engstrand, proua Alvingu majuline. Helene Alving oli üritanud terve oma elu varjata õnnetut abielu kapteniga, kes oli elanud kõlvatut elu. Kord sattus proua peale kaptenile ja teenijale, kelle vahekorrast sündis tütar Regine, kuid mida varjati hoolega. Nimelt läks teenijanna mehele tisler Engstrandile, kes tunnistas Regine oma tütreks ning raha, mis teenija mehele pakkus, läks lapse kasvatamisele.
Nora otsustas kodust lahkuda, kui mees ütles, et tal on kohustused tema ja laste vastu, ütles Nora, et tal on kõigepealt kohustused iseenda vastu. Ibseni arvates pidi inimesel olema mitte ainult õigus, vaid ka kohustus teha sõltumatuid otsuseid. Näidendi lõpp oli selle aja jaoks väga skandaalne. Ibsen oli esimesi XIX sajandi kirjanikke, kes nii julgelt näitas naise õigusetut seisundit tollases ühiskonnas. "Kummitused" (1881) räägib pärilikkuse probleemist. Helene Alvingu poeg jäi isa amoraalse elu tõttu vaimuhaigeks, kuid põhiteema on jälle inimese õigused ja kohustused. Helene varjas oma mehe kõlvatuid tegusid, sest nii nõudis tolleaegne moraal. "Metspart" (1884) perekonnadraama purunenud lootustest. Rootsi kirjanik August Strindberg LOOMING tuntumates näidendites käsitletakse perekonnaprobleeme ning meeste ja naiste vahelisi suhteid, samuti räägib ta Rootsi ajaloost. "Isa" (1887) räägib rittmeistrist, tema abikaasast Laurast ja tütrest
olulisem: inimese isiksus ja tema sisemine väärikus. Oma idee tõestuseks valib Ibsen pealtnäha õnneliku abielu, armastavad abikaasad, kuid ühiskond purustab ka selle abielu. Naise perekonnast lahkumist peeti tol ajal skandaalseks. Ometi Nora lahkub, et alustada tõelist, inimväärset elu. Ibsen järgmise draama ,,Kummitused" (1882) on kirjutatud vastukaaluks süüdistustele, mis tabasid ta eelmist näidendit. Selles teoses on kirja pandud proua Alvingu draama, kes kõigest hoolimata on jäänud truuks oma abielukohustustele ja varjanud oma mehe koletuslikke tegusid oma poja Osvaldi eest, kes kannatab isalt päritud haiguse käes. Mineviku kummitused mürgitavad nii ema kui poja elu. Selles teoses ründab kirjanik ägedalt kiriklikku moraali, ent keskseks jäävad ikkagi abielu- ja moraaliprobleemid. ,,Rahva vaenlane" (1882) on Ibseni kõige jõulisemaid draamasid. Peategelase doktor Stockmani karakter ja saatus sarnaneb mitmeti Brandiga
Nora otsustas kodust lahkuda, kui mees ütles, et tal on kohustused tema ja laste vastu, ütles Nora, et tal on kõigepealt kohustused iseenda vastu. Ibseni arvates pidi inimesel olema mitte ainult õigus, vaid ka kohustus teha sõltumatuid otsuseid. Näidendi lõpp oli selle aja jaoks väga skandaalne. Ibsen oli esimesi XIX sajandi kirjanikke, kes nii julgelt näitas naise õigusetut seisundit tollases ühiskonnas. "Kummitused" (1881) räägib pärilikkuse probleemist. Helene Alvingu poeg jäi isa amoraalse elu tõttu vaimuhaigeks, kuid põhiteema on jälle inimese õigused ja kohustused. Helene varjas oma mehe kõlvatuid tegusid, sest nii nõudis tolleaegne moraal. "Metspart" (1884) perekonnadraama purunenud lootustest. "Hedda Gabler" (1890) peategelaseks tugeva iseloomuga naine, kellele on omased ka kõrkus, võimuiha ja egoism. Ibsen naasis kodumaale 1891. a, kirjutas muuhulgas näidendid "Ehitusmeister Solness", "John Gabriel Borkman" ja
annaabi.ee 
