Carl Robert Jakobson 1841-1882 Perekond Carl Robert Jakobson sündis 14. juulil 1841. aastal Tartus. Isa Adam Jakobson Ema Elise Jegorov Lapsed Carl Robert (1841), Natalie Auguste (1843), Friedrich Cornelius (1845), Eduard Magnus (1847), Rosalie Friedrike (1848), Ida Alvine (1855) Õpingud ja töö 9-aastaselt asus õppima Torma kihelkonnakoolis 1856-1859 Valga Cimze seminar 1859. aastal töötas kolm aastat Torma koolmeistri kohal 1862 asus õpetajaks Jamburgi 1864. kooli- ja koduõpetaja Peterburis 1865 liitus Peterburi patriootidega 1865 "Eesti Postimees" Eesti Kirjameeste Selts Eesti Aleksandrikooli rajamine Vanemuise Selts Kolm isamaa kõnet 1868 "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg"
Kunstioksjonite korraldajate ja Eesti kalleimad oksjoniostud Allikas: Galeriide koduleheküljed Eesti Ekspress 2004 · Konrad Mägi. "Capri". Hind 1 006 000 (Haus) · Konrad Mägi. "Pargimotiiv fontääniga". Rooma. Hind 965 000 (Allee) · Konrad Mägi. "Rannamaastik". Hind 615 000 (Haus) · Konrad Mägi. "Maastik kellatorniga". Hind 341 500 (Haus) · Herbert Lukk. "Linnavaade". Hind 315 000 (Haus) · Konrad Mägi. "Alvine Käppa portree". Hind 286 000 (Haus) · Villem Ormisson. "Mehe portree. Karl Ormisson". Hind 245 000 (Allee) · Villem Ormisson. "Talvemaastik. Linn tehasega". Hind 209 000 (Vaal) · Eduard Wiiralt. "Põrgu". Hind 201 000 (Vaal) · Eerik Haamer. "Suusataja". Hind 206 500 (E-kunstisalong) · Evald Okas. "Vana kalur". Hind 173 000 (Haus) · Richard Uutmaa. "Võrguparandajad". Hind 162 000 (Haus) · Aleksander Bergman-Vardi. "Pariisi vaade". Hind 161 000 (Vaal) · Richard Uutmaa
Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali: Holsti (1916). Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (19231924). Pildid Nikolai Triik , 1908. Õli,lõuend Pildid Noora maastik 1908- 1910 , õli,lõuend Lilleline väli majakesega 1909. õli,papp Madonna Pargimotiiv fontääniga. Rooma 1922-1923 õli,lõuend Alvine Käppa portree, 1919. õli,lõuend 286 000,- Koostas: Egle Kask 11a.klass 2011.aasta
august (21. juuli) 1903) Alates 1866 ilmusid esmakordselt puugravüüris illustratsioonid "Eesti Postimehes" Kujundas ajalehe ,,Sakala" ning selle lisalehtede ehistähtedega tiitlipead Illustreeris 1881. aastani ajalehte ,,Sakala" maastikke, linnavaateid ja portreid kujutavate puulõigetega Asutas Peterburis 1877 oma puulõiketöökoja 1884 kolis ta Riiga ja rajas seal kliseetöökoja o Rosalie Friedrike (30. oktoober 1858 189?) o Ida Alvine Jakobson (1. märts 1855 19?) 6. Haridustee o 1850-1856 omandas alghariduse Torma kihelkonnakoolis o 1856-1869 õppis Cimze seminaris o 1865 omandas gümnaasiumi üleõpetaja diplomi saksa keele ja kirjanduse alal Peterburis 7. Karjääriastmed aastatega o 1859-1862 Torma koolmeister o 1864-1871 Peterburis kooli- ja koduõpetaja o 1865-1871 Peterburis saksa keele ja kirjanduse alane gümnaasiumi ülemkooliõpetaja o 1865-1871 ,,Eesti Postimehe" kaastööline
Tartus. Tema isa oli vene soldat. Elise kasvas üles Tartus riiginõunik von Kircheiseni perekonnas ja sai saksa kasvatuse. Liisa ja Adam abiellusid Tartus 25. septembril 1840. aastal. Adami rätsepaamet aga suutis vaevaliselt kasvavat perekonda toita. Õed ja vennad : Carl Robert Jakobson oli üks vend oma kuuelapselisest perekonnast. Nende peres oli kolm poissi ja kolm tüdrukut. Õed oli Natalie Auguste(1843), Rosalie Friedrike(1848), Ida Alvine(1855). Pojad olid lisaks Carl Robert Jakobsonile ka Friedrich Cornelius(1845) ja Eduard Magnus(1847). Haridustee : Juba 9-aastasena hakkas õppima kihelkonnakoolis ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest palju noorem. Esialgu õppis eesti keeles, kuid üsna pea suundus saksakeelsesse eriharusse, kus õppisid peamiselt kohalike sakslaste lapsed. C.R. Jakobson sai korraliku alghariduse, millele lisandusid ladina keele eratunnid pastori juures
6 norra tütarlapsest. K. Mäe viimane loomeperiood on seotud kodumaaga. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Tormiline elu oli murdnud kunstniku tervise. Ta suri 1925. aastal Tartus. 7 3. TEOSED Joonis 2. Itaalia maastik, 1921 1922. Õli, lõuend. 8 Joonis 3. Maastik kellatorniga, 1913 - 1914. Õli, lõuend. Joonis 4. Rannamaastik, 1913-1914. Õli, papp. 9 Joonis 5. Alvine Käppa portree, 1919. Õli, lõuend. Joonis 6. Saaremaa, 1913-1914. Õli, papp. 10 Joonis 7. Veneetsia, 1921 1922. 11 4. KONRAD MÄE MEDAL Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval 1. novembril kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Auhinda antakse välja aastast 1979 Eesti
õpingud toimusid juba viimasel, kolmandal korrusel. Kooli direktor oli tol ajal Albert Baumverk. Ta oli Kaukaasia eestlane. Baumverk oli missioonitundega koolimees ning osav diplomaat. Tema korraldatud koolielu oli väga kodune ja loomulik. Õpilased võisid võisid kooli siseneda nii kooli peauksest, kui ka riietehoiu uksest. Õpilased tohtisid kasutada aulat ja võimlat ilma luba küsimata. Arvo kasutas aulat enne ja isegi peale tunde , et klaverit mängida. Arvo klassijuhataja oli Alvine Grossthal, kes oli väga hea saksa keeleõpetaja, kes pidas ennast ka heaks psühholoogiks.[4,lk 142-143] Arvo Pärt juhtus õppima õnnelikul ajal, 1950-1954, kui Rakvere I. Keskoolis õpetasid Eesti Vabariigis tugeva hariduse saanud õpetajad ning kõik 11.c klassi lõpetnud läksid edasi õppima, enamasti kõrgkoolidesse. Õpetajatest olid neil väga legendaarsed õpetajad nagu füüsikaõpetaja L. Jansen ning matemaatikaõpetaja A. Pajo ja Linda Golubev, muusikat andis Jaan Pakk
isa kuigi talupoegliku päritoluga oli jõudnud maaintelligentsi hulka, mistõttu ka poja kasvu-ja õppimistingimused olid mõnevõrra teistsugused kui tavaliselt eesti noorukitel. Kolmeaastaselt viidi ta perekonnaga Tormasse, mis sai talle elukohaks kogu noorusaja kestel.. Sealt sai ka alguse rahvusliku ärkamise idee. Vanematel sündis veel hulk lapsi: Natalie Auguste, Friederich Cornelius, Eduard Magnus, Rosalie Friedike ja Ida Alvine. Lapsi sündis veelgi, need surid aga varakult. Kihelkonnakoolimaja asus Torma keskuse ligidal, kuid suurest teest veidi kõrval, metsa läheduses. Lasterikas perekond elas kehvapoolselt, sest põllumaa oli kehv ja naturaalpalk väike. Peres räägiti saksa keelt, kuid osati ka eesti keelt. Juba 9-aastasena hakkas CRJ kihelkonnakoolis õppima ja oli seal edukas. See oli muidugi varane algus, sest talulapsed läksid vallakooli alles 11-12 aastaselt
annaabi.ee 
