21-aastaselt oli magistrikraad, hiljem stipendaadina Saksamaale, kuid mitte pikaks. Poliitiliste pöörete tõttu on varsti tagasi. 1933-40 TÜ õppejõud, 1940 tuberkuloos, satub sisepagulusse, tegevus piiratud. Masingu positsioon keeruline, sest ta ei sattunud põlu alla, lastakse mõnel määral tegutseda folkloristina, ühel korral avaldati tema luuletusi Loomingus. Käsikirju hakati levitama paguluses. Looming: Neemed Vihmade lahte 1935 kirutamislaad võib tekitada tõrkeid alverliku või talvikuliku esteetika vaatepunktist Dzunglilaulud 1965, Udu Toonela jõelt 1974, Piiridele pyydes 1974, Aerutades hurtsikumeistriga 1983, Kirsipuu varjus 1985, Ehatuule maa 1988, romaan Rapanui vabastamine e Kajak jumalate kalmistul 1989. Kasutab teadlikult y-d ü asemel, algab Aaviku keeleuuendusest. Esseistlik looming on samuti oluline, religioosne ja müstiline looming. Euroopalik värss värsimõõdu
luulekogu, vaid poeem. Esimene kindel tõendus, et Alver on luulesse tulnud ja sellesse jääda. Tulek on pöördumatu. Joonistab poeemis välja moodsa aja haritlastüüpe jne. Uutmoodi naise tüpaazi loomine. Eriti tähtis on see, et Alveril on veenev jutustamisanne, mida oskab panna ka värssidesse. ,,Pikemat värssteksti tuli ka hiljem: Mõrane peegel, Pirnpuu, Pähklikoor. ,,Viletsuse komöödia" (1935) proosapoeem. Proosa ja luule tunnusjooni ühendav mingil määral. Alverliku maailma kujutamine. Esimene luulekogu ,,Tolm ja tuli" (1936) Alveri kujutlusmaailmas on esik luulekogus seoseid Niezche maailmaga. Alver seab esteetilise primaarsema. Esteetika ja kunst on suurem kui loodus. Kunst on midagi, mis on püha ja ülim ning võiks valitseda kõike muud. Kunstikummarduslik suhe, mis noorel- eestil ja ka Siurul olnud. Muutused peale esikkogu: dekadentslikkus väheneb, peegeldab loodust vahetult sellisena, nagu kirjutamishetkel oli
Üldine ettekujutus luulest on nüüdseks muutunud. Varem keelekeskne (post)modernismi esiletõus ja uusromantika taandumine, kuid mitte kadumine. Nüüd: seniste tendentside jätkumine, kuid postmodernistliku mängulisuse vähenemine (mängu luules on, kuid see ei ole totaalne ja kõikevalitsev mäng, nagu 90ndatel). Sünstees, traditsiooniliste väärtuste osaline tagasitulek 1990ndatel lükati Alverid ja Underid kõrvale, nüüd selgub, et alverliku ja underliku traditsiooniga on võimalik praegust luulet siduda. Estetiseeriv traditsioon ei kao (Kareva, Hirv jt) elab vana hea uusromantilises vaimus edasi. ,,Karmi" sotsiaalsuse ja poliitilisuse laine 00ndatel ja hiljemgi. Uussiirus? uue, lihtsa, siira autori hääle tagasitulek kirjandusse. Päevikulisust rohkem kui 20.saj lõpul luulepäevikud, nt Kristiina Ehini ,,Kaitseala", Õnnepalu luuletab päevikuvormis aastaringselt jne. Luule suuliste vormide
Paljud kolleegid, oponendid on kritiseerinud teda sellepärast, et ta lihtsalt näeb, kuidas Jüriöö ülestõus toimub. Kindlasti on see kristlik mõtlemine, aga see on ka ikkagi eripärane, et ta ei taha igas punktis klappida kristliku tõlgendusega ja muidugi ka see, et siia juurde käib avarapilguline huvi teiste usundite ja religioonide vastu. Ka muistsed kultuurid ja loodusrahvad on tähtsad. "Neemed Vihmade lahte" kirjutamislaad võib tekitada tõrkeid alverliku v talvikliku esteetika vaatepunktist. Arbujate antoloogias võib näha, et kõige distantseeritub on Oras ikka Masingu suhtes. "Käärivat ürgudu on temas veel palju" kui aimame Orase esteetilisi vaateid, siis selles on ka hinnang, mis sihib sinna suunda, et on väga andekas noormees, aga ta ise ka täpselt ei tea, mis ta teeb. Vihmade laht on Kuul (sellepärast suure tähega). Müstilise luule traditsioon, millest on rääkinud nt J. Kaplinski ja selle trad häälena Lauri Sommer
annaabi.ee 
