madalama õhurõhuga keskkonda. 119.Millised alltoodud väidetest gaasivahetuse kohta on tõesed? *Sissehingamisel rinnaõõne maht suureneb, rõhk langeb hingamisteedes atmosfäärirõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse. *Spirograaf v õimaldab registreerida sisse- ja väljahingatava õhu mahtusid ja mahtuvusi., *Gaasivahetuses osalevat osa kopsude ventilatsioonist nimetatakse alveolaarventilatsiooniks., *Alveolaargaasist verre ja verest alveolaargaasi difundeeruvad gaasid kõrgema osarõhu poolt madalama suunas. *Ficki seaduse järgi on gaasi difusioon läbi mingi koeala võrdeline selle pindalaga, gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusioonipinda ja difusioonikonstandiga ning pöördvõrdeline koe paksusega. 120."Hingamisgaaside vahetus kapillaarvere ja kudede vahel toimub difusiooni teel.
välisõhu ja vere vahel. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nim. mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvuseks ehk kapatsiteediks. Kopsude mahud ja mahtuvused olenevad vaatlusaluse pikkusest, kehakaalust, vanusest ja soost. Osa sissehingavast õhust jääb hingamisteedesse ega jõua alveoolideni. Hingamisteede mahtu nim. surnud ruumiks. See on umbes 150 ml. Seega kui pool liitrit õhku sisse hingata, jõuab alveoolidesse ainult 350 ml. Alveolaarventilatsiooniks nim. seda õhu hulka, mis jõuab ühes minutis alveoolidesse. Seda saab arvutada, korrutades ühe hingetõmbega alveoolidesse pääseva õhu hulga hingamissagedusega. Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O2 ja CO2 osarõhud, reguleeritakse verevoolu ja ventilatsiooni nii, et verega voolutatakse läbi just neid alveoole, mida ventileeritakse, ja ventileeritakse neid alveoole, mille kapillaarides voolab veri. Normaalse
sissehingatav õhk muudab alveolaargaasi koostist, mistõttu on võimalik venoosest verest CO 2 ära anda ja viia verre täiendav kogus O2, st verdarterialiseerida. Kui alveoole ümbritsevates kapillaarides puudub verevool, siis nende alveoolide ventileerimisel gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel pole võimalik ning tekib alveolaarne surnud ruum. Anatoomiline ja alveolaarne surnud ruum kokku mood funktsionaalse surnud ruumi. Seda osa kopsude ventilatsioonist, mis osaleb gaasivahetuses, nim alveolaarventilatsiooniks. Hingamismaht on tavaliselt hingamisel ühe korraga sisse- või väljahingatud õhu hulk. Maksimaalse sissehingamise järel on kopsudes ruumala, mida nim kopsude kogumahtuvuseks. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nim mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvusteks. Kopsude verevoolutusest ehk perfusioonist ning kopsude alveolaarventilatsiooni suhtest oleneb see, kuidas hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani. 13
Kui alveoole ümbritesevates kapillaarides puudub verevool, siis nende alveoolide ventileerimisel gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel pole võimalik ning tekib alvolaarne surnud ruum. Anatoomiline ja alvolaarne surnud ruum kokku moodustavad funktsionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alvolaarne surnud ruum väga väike ning anatoomiline surnud ruum võrdub funktsionaalse surund ruumiga. Seda osa kopsude ventilatsioonist, mis osaleb gaasivahetuses, nim alveolaarventilatsiooniks (VA). VA saab leida, kui on teada hingamismaht, anatoomilise surnud ruumi suurus ja hingamissagedus: VA = (VT VD) * fr Alveolaarventilatsiooni saab mõõta ka gaasivahetuse kaugu nn Bohri valemi alusel. Määramise põhimõte seisneb selles, et kopsude üld- ja alveolaarventilatsiooniga äraantud süsinikdioksiidi hulgad on võrdsed. Surnud ruumi ventilatsiooniga CO2 organismist välja ei tooda. CO2 hulk väljahingatud õhus võrdub kopsude
difundeeruberütrotsüütidest vereplasmasse. ·Arteriaalses veres on 1l-s 520 ml, venoosses veres 580 ml süsinikdioksiidi. Süsinikdioksiidisisaldus arteriaalsesja venoosses veres oleneb muude tingimuste samaks jäämisel tema nende osarõhust kudede ja alveoolides resp. KOPSUDE VENTILATSIOON ·Kopsude ventilatsioon(KP) e minutimaht on hingamissageduse(14x) ja hingamismahu(500ml) korrutis (14x500ml=7l). ·KP= alveolaarventlatsioon(350ml) + surnud ruumi ventilatsioon (150ml) ·Alveolaarventilatsiooniks (AV)nimetatakse seda õhu hulka, mis jõuab ühes minutis alveoolidesse ·AV ja kopsude verevoolutusee perfusioonisuhtest sõltub vere arterialiseerumine ·Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O2 ja CO2 osarõhud, reguleeritakse verevoolu ja ventilatsiooni nii, et verega voolutatakseläbi just neid alveoole, mida ventileeritakse, ja ventileeritakse neid alveoole, mille kapillaarides voolab veri. HINGAMISE MUUTUSED FÜÜSILISE TÖÖ KORRAL
annaabi.ee 
