moodustades õhkujuhtiva nn. bronhiaalpuu. Kõige väiksemaid bronhe kopsusagarikes (alla 1 mm) nim. bronhioolideks. Erinevalt bronhidest puuduvad bronhioolide seintes kõhred ja näärmed, kuid nad on varustatud silelihaskiududega. Bronhioolid jagunevad alveolaar- e. sombujuhadeks ja -kotikesteks, mille seintes on 0,2-0,3 mm suurused poolkerakujulised väljasopistised - kopsusombud e. kopsualveoolid. Bronhioolide jagunemine alveolaarjuhadeks ja alveolaarkotikesteks sarnaneb kujult viinamarjakobarale ja moodustab gaasivahetuse teenistuses oleva nn. alveolaarpuu. Bronhiaalpuu hargnemise skeem: peabronh sagarabronh segmendibronh 2-3 subsegmendibronhi korduval harunemisel sagarikubronhid 12-18 terminaalbronhiooli läbimõõt 1 mm, milledest igaüks jaguneb 2 respiratoorseks bronhiooliks läheb üle alveolaar- ja sombujuhaks mis lõpevad laienditega (alveolaarkotikesed),
kahekihiline, hiljem parotiidjuha, divertiiklid. mitmekihiline lameepiteel. Strooma Sidekoeline, palju Tugevad sidekoelised Sidekoeline. rasvkude. septid. 40. Alveooli ehitus Alveoolid väljuvad bronhiooli ühest seinast, mis asetseb bronhiooli saatva veresoone vastas. Respiratoorsed bronhioolid hargnevad edasi alveolaarjuhadeks (ductus alveolares), mille seintes kahele poole väljuvad kopsualveoolid (alveoli pulmones). Alveolaarjuhadel intaktne sein puudub; sein esineb ainult kitsaste aladena alveoolide väljumiskohtade vahel. Alveolaarjuhad lähevad hargnedes üle alveolaarkotikesteks (sacculi alveolares), millel iseseisev sein puudub, neid ümbritsevad alveoolida 41. Mao funduse limaskesta ehitus Pärisnäärmed - Kitsus- malohukeste all, koosneb vähediferentseerunud rakkudest.
1) Kopsualveool - muljas moodustis kopsus, kopsusomp; kopsu kõige väiksemaks anatoomilis-funktsionaalne ühik, teostab gaasivahetust 2) Pleura ehk kopsukelme on serooskelme, mis moodustub kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. Jaguneb sisemiseks e vistseraalseks lesteks ja välimiseks ehk seinapidiseks lestmeks ... kopsu kattev kelme 3) Trahhea bifurgatsioon - hingetoru jagunemine kaheks peabronhiks 4) Bronhiaalpuu - bronhioolide jagunemine alveolaarjuhadeks ja alveolaarkotikesteks; kujult viinamarjakobara sarnane; gaasivahetus Kopsudel on 2 vereringe süsteemi: 1) Veresoonte süsteem teostab kopsude spetsiifilist hingamisfunktsiooni 2) Vereringe süsteem tagab üldise ainevahetuse kopsukoes eneses (suur vereringe) UROGENITAALSÜSTEEM (kuse-suguelundkond) Hõlmab endasse kaks elundkonda - kuseelundid ja suguelundid. Suguelundid täidavad paljunemisfunktsiooni:
Roiete poole jääv kopsude osa on kumer, sissepoole jääv osa nõgus. Parem kops jaotub sügavate lõhede varal üla-, kesk- ja alasagaraks. Vasak kops jaguneb üla- ja alasagaraks. Kopsude sees etendavad kujundavat osa bronhide harud. Bronhid, kopsus hargnedes moodustavad bronhiaalpuu. Kõige peenemaid bronhiharusid nimetatakse bronhioolideks. Bronhioolid omakorda hargnevad ja lähevad üle sombusjuhadeks ehk alveolaarjuhadeks, mis lõpevad piklike umbsete alveoraalkotikestega. Alveolaarkotikeste seinad on kogu ulatuses alveoolideks jagunenud. Alveoolide ja neid tiheda võrgustikuna ümbritsevate kopsukapillaaride vahel toimubki gaasivahetus. Alveoole on kopsude umbes 300 400 miljonit ja nende kogu pindala võrdub ligikaudu 100 m2- ga. 39
annaabi.ee 
