· tuletikud, püssirohi · hapnikumaskid · keedusoola asendajad Kaalium on organismi peamine intratsellulaarne katioon. Rakus on teda 30-50 korda rohkem kui rakuvälises vedlikus. K+ kontsentratsioon ekstratsellulaarses ruumis, s.h. plasmas sõltub tema juurdevoolust (saadakse toiduga, vabaneb rakkude lagunemisel), eritumisest ning liikumisest ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel. K+ eritumine toimub peamiselt uriiniga ning seda mõjutavad happe- alustasakaal, karboanhüdraasi aktiivsus tuubulusrakkudes ning kortisool, aldosteroon ja mõned muud steroidid. Liikumist ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel mõjutavad rakusisene pH (atsidoosi korral rakust välja, alkaloosi puhul sisse), insuliin (stimuleerib liikumist insuliintundlikesse rakkudesse) ja katehhoolamiinid (stimuleerivad liikumist lihasrakkudesse). Kaalium on oluline pea kõikide keharakkude ainevahetuses, neuromuskulaarses erutusjuhtes ja südame- ning skeletilihaste kontraktsioonis.
vereringe reguleerijaks; · osaleb ensümaatilistes reaktsioonides ja organismi kohanemisel külmaga jt. KLOOR Kloori on 70 kg kaaluvas inimeses 100 105 g. Kloor on inimorganismi keskne anioon, biofunktsioonid haakuvad naatriumi ja kaaliumi omadega: · Osmoregulatsioon · Hape-alustasakaal · Membraantransport · Membraanipotentsiaal Oluline soolhappe sünteesil maos. (HCl) ESSENTSIAALSED MIKROBIOELEMENDID (MIKROMINERAALID) Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As Kindlate funktsioonidega ja eluks hädavajalikud mikrobioelemendid, mis kuuluvad enamasti ensüümide, hormoonide, liitvalkude, vitamiinide koostisse. · Bioaktiivsete ainete ehituses/talitluses osalemise tõttu avalduvadki nende mikrobioelementide vaegused tõsiste haigustena
Retseptorid. Jaotus asukoha järgi: raku pinna retseptorid ja tsütoplasmaatilised retseptorid. Ligand on aine, mis spetsiifiliselt seondub retseptoriga. Retseptoreid iseloomustab: ligandi spetsiifilisus, ligandiga aktiveeritavus, signaali edasiandmine, suur heterogeensus tagab rakulise vastuse väga mitmesugustes tingimustes ja mitmesuguse vastuse. Proliferatsiooni reguleerivad geenid ja kasvufaktorid. 14. Ioonide tasakaalu regulatsioon, happe-alus tasakaal. Happe alustasakaal. Vesinikioonide aktiivsus kehavedelikes koos seda reguleerivate mehhanismide seisundi ja nende funktsionaalse reserviga. Organismis on reg.mehhanismid (keemilised, füsioloogilised) ,mille ülesandeks on säilitada H-ioonide kontsetnratsiooni teatud kindalal tasemel: intratsellulaarne pH 6.9...7.0; ekstratsellulaarne pH 7.3...7.4. Kliinilises praktikas määratav rakuväline pH. BE (base excess, ingl.k
polüuuriat 2. Tugev valu võib põhjustada anuuriat 3. Naha soojendamine soodustab, jahutamine pidurdab diureesi 4. Antidiureetiline hormoon (ADH) suurendab neerutuubulites vee tagasiimendumist verre. Hormooni puudus tekitab nn. magediabeeti polüuuria, madala tihedusega uriin 5. Insuliin puudulikkus viib hüperglükeemia ja glükosuuria tekkele, kujuneb polüuuria. 3) Vererõhu muutused päsmakeste kapillaarides Alkaloos (happe aluse tasakaal)- K+ JA HAPPE-ALUSTASAKAAL Alkaloos põhjustab hüpokaleemiat - stimuleerib K+ tubulaarset sekretsiooni - rakuvälises keskkonnas põhjustab K+ liikumise rakku ja selle vahetamise H+ vastu VATSAALKALOOS Mäletseja on hästi kohanenud vatsahapete puhverdamisega, vatsavedeliku puhvermahtuvus aluste suhtes on väike. Vatsa normaalne mikrofloora muutub proteiinirikka ratsiooni söötmisel, mis sisaldab tavaliselt ka rpohkelt mittevalgulist lämmastikku, eriti kergestiseeduvate süsivesikute vähesuse korral. Ülekaalu
Osmootselt aktiivsete osakeste sisaldus keha erinevates vedelikuruumides mõjutab osmootse kontsentratsioonitasakaalu kaudu kehas oleva vee jaotumist nende ruumide vahel. Vee- ja naatriumisisaldus määrab rakuvälise ruumi osmolaarsuse ja mahu, hormoonid mõjutavad eritusfunktsiooni neerude kaudu. Neerude eritusvõimest sõltub ka kaaliumisisaldus organismis ja happe-aluse tasakaal. VÕTMESÕNAD elektrolüüt happe-alustasakaal kusepõis Kusiti neerud vee tasakaal Uriinieritus uriini tootmine Teadmiste kontrolli küsimused 1. Nimetage erituselundeid. 2. Kirjeldage kuseteede anatoomiat. 3. Kirjeldage neerude tööd, uriini valmistamist ja selle koostist. 4. Kirjeldage tähtsamaid elektrolüüte ja selgitage nende omadusi. 87 3.9. Suguelundid Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik:
annaabi.ee 
