peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus Palumetsa taimestik: Palumetsa taimestik on nõmmemetsa omast märksa lopsakam ja vaheldusrikkam. Sihvakate mändide kõrval on näha ka kehva kasvuga kuuski ja kaski. Puurinde all leidub siin-seal väikseid põõsaid. Alustaimestus on tüüpiline pohl. Tavalised taimed on palu-härghein ja mustikas. Palumets on kõigist meie metsatüüpidest parim marjamets. Palumetsa loomastik: Palumetsas on juba loomi rohkem kui nõmmemetsas, sest palumetsas on rohkem taimi. tuntumad loomad palumetsas on ilves, öökull, jänes, pruunkaru ja kaelushiir. Palumetsade kaitse: Kaitsta saab Eesti palumetsi nii, kui sa ei viska prügi maha ega lõhu puid. Kokkuvõtte:
Metsad *Nõmmemetsad Liivmullad (kuiv ja vaene) Nõmmemetsa puurindes domineerib mänd. Kuna muld kuivab siin pinnalt tihti läbi, siis kasvavad nõmmemetsas vaid kuivust taluvad taimed, nagu põdrasamblikud, kanarbik, harilik kukemari. Harjumaa, Hiiumaa, Värska *Palumetsad Leetmullad (perioodiliselt kuiv) Puurindes domineerib mänd, leidub ka kuuske. Alustaimestus kasvavad sellised liigid, nagu pohl, mustikas, kanarbik. Palju seeni. Palumetsad on levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Põhja- ja Lääne-Eesti. *Loometsad Kasvavad paepealsetel muldadel (suvel kuivavad tugevasti läbi) Puurinne, milles domineerib mänd, on hõre ning varjutab alustaimestikku vähe. Alustaimestikus kohtab selliseid liike nagu leesikas, lubikas, nõmm-liivatee. Eestis esineb loometsi Saaremaal ning Põhja-Eesti paealadel. *Laanemetsad
(mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) : nõmmemets, palumets, laanemets ja salumets. Nõmmemets: kuiv, toitainetevaene liivmuld, mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik Palumets: parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt toitainetevaene, mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe samblarinne Laanemets: niiskus- ja toitetingimused keskmised, kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased Salumets: veega hästi varustatud, viljakatel muldadel, liigirikas; laialehised puuliigid*, ka kuused, sinilill, kopsurohi, seljarohi, naat, ülased, suured sõnajalad, angervaks 4. Mis on niidud? Niidud on mitmeaastaste rohttaimede kooslused, mis kuuluvad laiema mõiste — rohumaa — alla, hõlmates veel kultuurrohumaid. 5. Kuidas tekivad lamminiidud? Nimeta tuntuim lamminiidu ala. Kui jõed või
mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt Palumets liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe toitainetevaene samblarinne kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus Laanemets niiskus- ja toitetingimused keskmised jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased Nõmmemets kuiv, toitainetevaene liivmuld mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik* Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool Eesti metsades on suur loomade arvukus
viljakus väga madal ja see on põhjuseks, miks siin ainult boniteediklassiga IV...V männikud kasvavad. There is practically no undergrowth or it is represented by juniper and alder buckthorn. Siin ei ole praktiliselt üldse alusmetsa või seda esindavad kadakas ja harilik paakspuu. Dwarf shrubs dominate the ground vegetation - these are heather, marsh tea, bog whortleberry, bilberry, andromeda, crowberry; there are also some herbs as cocksfoot, purple moor grass, hare´s tail. Alustaimestus domineerivad puhmad need on kanarbik, sookail, sinikas, mustikas, küüvits, kukemari; samuti on siin mõned rohttaimed, näiteks kerahein, sinihelmikas, tupp-villpea. The moss layer is continuous and bog moss forms the majority of the cover. Samblarinne on lausaline ja turbasammal moodustab enamiku pinnakattest. The hair moss (Polytrichum) site type occurs on podzolozed soils, podzol-gley soils or peaty podzol soils. Karusambla kasvukohatüüp esineb leetunud gleimuldadel, leede-
Alustaimestu moodustavad kuivust hästi taluvad taimed (näiteks kanarbik, harilik kukemari, samblikud). Puurindes valitseb mänd. Nõmmemetsi on Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis, läänesaartel ning Peipsi põhjarannikul. Palumetsad kasvavad tüsedatel liivasetetel kujunenud leedemuldadel, mis on toiterikkamad ja veega paremini varustatud kui eelmise tüübirühma mullad. Neid metsi leidub eeskätt mõhnastikel, sanduritel ja moreenkühmudel. Alustaimestus on tüüpilised pohl, mustikas ja tihe samblakate, puurindes valdab mänd, kuid on ka kuuse, kase ja haavaga segapuistuid. Palumetsi on peamiselt Kagu- ja Lõuna- Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt metsataimkonna keskse rühma. Liigivaesed laanemetsad on kunagiste taigametsade läänepoolsed jäänukid. Puurindes on põhiliik enamasti kuusk, kuid rohkesti on ka mitmesuguseid
kuivendamata aladel on vesi kevadeti ja sügiseti maapinnal. Puurinne: puistud väga erineva ilmega; enamuspuuliigiks sookask või mänd, vähesel määral kasvab ka kuuske, sangleppa ja haaba. Boniteet IV-Va. Põõsarinne hõre kuni keskmise tihedusega: paakspuu, kadakas, lodjapuu, pihlakas, pajud (tuhkur paju, kahevärvine paju). Rohurinne on enamuspuuliigist, puistu täiusest ja mulla veereiimist sõltuvalt varieeruv. Hõredate männi- ja sookasepuistute alustaimestus valitsevad kõrrelised, rohkesti on ka tarnu. Suurema katvusega liigid on: sinihelmikas (KD) eriti kuivendatud aladel, sookastik (D), jäneskastik, luht-kastevars, tupptarn, harilik tarn, angervaks, soo-piimputk, lillakas, tedremaran, ussilill, harilik metsvits, lakkleht. HARILIK TARN - Carex nigra; nigra tuleneb sõnast niger (lad.k.) must. Lõikheinaline. Kasvukoht: märjad niidud ja puisniidud, sood, lodud ja kadaka-loopealsed. Püsik.
annaabi.ee 
