HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. HTTP kasutab alusprotokollina TCP-d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb luua ühendus kaheotspunkti vahel ja reserveerida ,,läbitav teekond". HTTP sõnumeid on kahte tüüpi nagu eelnevalt sai ka mainitud: HTTP request sõnumid ja HTTP response sõnumid: HTTP request sõnum koosneb request line'st (kus on requesti meetod, URL ja HTTP versioon), header line'st (info hosti, ühenduse ja kliendi kohta) ja entity body'st (GETi puhul tühi, POSTi
HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. HTTP kasutab alusprotokollina TCP-d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb luua ühendus kaheotspunkti vahel ja reserveerida ,,läbitav teekond". Siin tuleb ka välja kihilise arhitektuuri eelis: kui rakenduskiht (HTTP) annab liidesega läbi SAP-i (Service Access Point, antud juhul socket) töö edasi TCP'le, siis tema töö on tehtud ja transport on juba TCP teha. Serveri ja kliendi vahel on võimalik moodustada kahte
serverisse saadab ta selle sama cookie (mille ta serverilt sai) tagasi serverisse HTTP request objektiga ja nii saab server kasutaja koguaeg ära uuesti tunda. Kui cookie’d ka aeguvad algab kogu protsess otsast peale. 14. FTP File Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Failiedastus protokoll, ehk kasutatakse failide transportimiseks. Suurim erinevus HTTP-ga on see, et FTP kasutab alusprotokollina kahte TCP ühendust, et faili edastada. o Esimene on kontrollühenduse jaoks - selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed nagu näiteks kasutajanimi, parool, käsud failide muutmiseks, lisamiseks ja kustutamiseks jne o Teine on andmeühenduse jaoks - selle ühenduse kaudu saadetakse fail FTP sessiooni korral luuakse kõigepealt TCP kaudu kontrollühendus
efektiivselt (internetitelefon, multimeedia, mängud, osalt ka instant messaging). 16. HTTP Hypertext transfer protocol. Klient ja server saavad rääkida üksteisega HTTP sõnumeid edastades. HTTP defineerib sõnumite struktuuri ja selle, kuidas neid vahetatakse, sisuliselt siis selle, kuidas veebiklient vastab veebilehekülgedele, mis internetist tulevad ning kuvab neid, ja kuidas veebiserver neid lehekülgi klientidele edastab. Nii HTTP 1.0 kui ka HTTP 1.1 kasutavad transportimiseks TCP-d alusprotokollina. Kõigepealt HTTP klient loob TCP ühenduse serveriga (loob socketi), port 80. Server aktsepteerib kliendilt tuleva TCP ühenduse. Sõnumisaatmine käibki läbi socketite: kui klient saadab sõnumi oma socketi liidesesse, on see tema ulatusest väljas ja TCP tegeleb sellega edasi. HTTP ei säilita informatsiooni klientide kohta, st kui näiteks klient küsib sama objekti paarisekundilise perioodi jooksul kaks korda,
annaabi.ee 
