rääkis, et kuidas talle meenutavad suurvürstitarid liiliaid, siis kaunistati ka lava liiliatega. Lava oli sisustatud kõige vajalikema asjadega, mitte midagi üleliigset. 4 voodit, 4 kohvrit, aken, uks, vaip, lühter laes minimaalne sisustus, kuid seal polnud ka rohkem vaja midagi. Valgusefekte kasutati ainult siis, kui tuli lavale jutustaja, kes rääkis asju rohkem ja põhjalikumalt lahti. Riietus oli kõigil vürstitaridel, väikese erinevusega küll, põhiliselt sama valge aluskleit, hall pealiskleit, kaelakee, keep(jope), sall. Isegi jalanõud olid samasugused, rääkimata kohvri sisust, milles oli küll mõningad erinevused, kuid kattuvad asjad olid identsed. Loo jutustaja oli paksemalt riides vastavalt külmale ajale, aga veider oli see, et jutu tegevus toimus suvel, sest tütred väitsid, et on väga palav. Valvur oli korrektselt sõjaväeriietes. Muusikat ei kasutatud palju, kuid see kindlasti mõjutas olekut ja andis teada umbes, et mis juhtuma hakkab.
(1200-1350.a) korsett Hilisgooti brokaat, samet (1350-1525. a). dekoltee, pihik, sallkrae, slepp houppeland hennin, sarvtanu vöö, pikad varrukad püksid kellukesed, südamed, amuletid Renessanss Esimesed raamatud Itaalias rõivastusest Vararenessanss N: aluskleit, kleit, simara (1400-1500) M: alussärk/püksid, vest, Kõrgrenessanss pükssukad, jakk (1500-1520/30) karusnahkse voodriga ülejäänud Euroopa lahtkäistega mantel, (u.1500-1630) vammus, kubemekott, Eestis 1520-1650 trikoopüksid sisselõiked varrukatel korsett, võruseelik brokaat, samet, krepp siid, sifoon pits barett
Garderoobis hõivas tähtsaima koha komplekt valgest ja linasest õmmeldud laiade varrukatega alusrüüst ja selle peal kantavast kontrastsest toonis, rindade alla viidud vöökohaga kleidist 15. sajandi lõpu uuendus oli kleidi ülaossa õmmedud V-kujuline vahetükk. Varrukatel olid lõhed õlgade ja küünarnuki kohal ning ka tagaküljel kuni randmeni välja, mistõttu aluskleidi varrukad jäid nähtavale RIIETUS NAISED 16. sajandiks omandas üha enam tähtsust aluskleit, mis muutus naiste garderoobi tähtsaimaks elemendiks Olulisim uuendus rätsepakunsti vallas oli aga kindlasti võruseelik, mis hoidis seelikuosa kehast eemal ning leidis esmakordset kandmist Hispaania õukonnas 1468. aastal Seelikuvõrusid tehti pajuvitstest, pilliroost või vaalaluudest ning õmmeldi riidega üle Käibel oli 3 erinevat tüüpi - hispaania kitsas, prantslannade trummikujuline ning kolmanda variandina kellukesekujuline võruseelik
- erineva värvi sääred 15. saj. - siluett muutus, S-kujuline paine - vöökoht tõusis rinna alla, rind tõstetud - sügav vööni dekoltee, slepp ITAALIA RENESSANSS 15. saj. Vararenessanss - antiiktraditsioonid - heledad juuksed, paljas laup - esimesed raamatud rõivastest - granaatõuna ja paabulinnusule motiiv Naised: Vararenessanss - aluskleit, kleit ja simara - pikkad varrukad, varrukakaartel sisselõiked - nööritav pihaosa, väike dekoltee - rikkalikult kroogitud, slepp Soengudja peakatted: - pärlitest ja korallidest keesid, võrgud - mütsile kinnitati kangatükk, rulliga müts Mehed: - alussärk/püksid, vest, pükssukad, jakk - lahtkäistega mantel - nöörkinnised, sisselõiked, vöö Kõrgrenessanss 15. saj. lõpp
14. saj. tekkis ihupesu, Inglismaal korsett. Rõiva siluett muutus 15. saj. Vööjoon tõusis rinna alla, seda toonitas lai vöö. Pihaosal oli sügav kolmnurkne dekoltee, mis ulatus vööni, kleidil oli sallkrae. Rind oli kaetud tikitud salliga. Seelik oli lai ja drapeeritud, eest lühem, taga slepp. Slepi pikkus muutus nii suureks, et naine ei jõudnud seda ise kanda, tekkisid slepikandjad - paazid. Eest paistis kõndimisel kleidi alt aluskleit. Sellise kleidiga omandas naise figuur S - kujulise painde - sind ja kõht ees. Paine saavutamiseks kanti korsetti või lamedaid patju kõhul. Pihaosa ja seeliku pikkuste suhe oli 1:5. Ülerõivana kandsid ka naised houppelandi. See oli valmistatu paksudest tihedatest kangastest - kalevist, sametist, paksust siidist. Naiste houppelande oli vööjoonelt läbi lõigatud. Pihaosa oli lühike ja liibuv, seelikuosa alt laienev ja slepiga, varrukad pikad ja hästi laiad
kantavast kontrastses toonis, rindade alla viidud vöökohaga kleidist. 34 15.sajandi lõpu uuendus oli kleidi ülaossa õmmeldud Vkujuline vahetükk. Varrukatel olid lõhed õlgade ja küünarnuki kohal ning ka tagaküljel kuni randmeni välja, mistõttu aluskleidi varrukad jäid nähtavale. 16.sajandiks omandas üha enam tähtsust aluskleit, mis muutus naiste garderoobi tähtsaimaks elemendiks. Olulisim uuendus rätsepakunsti vallas oli aga kindlasti võruseelik, algselt küllaltki ahta siluetiga abivahend, mis hoidis seelikuosa kehast eemal ning leidis esmakordset kandmist Hispaania õukonnas 1468.aastal. Selle moe levimisel teistesse riikidesse hakkasid võruseelikud laiust juurde saama. Prantsusmaal sai laiem, bourrelet`ks nimetatav variant populaarseks 1530.aastal.
kantavast kontrastses toonis, rindade alla viidud vöökohaga kleidist. 34 15.sajandi lõpu uuendus oli kleidi ülaossa õmmeldud Vkujuline vahetükk. Varrukatel olid lõhed õlgade ja küünarnuki kohal ning ka tagaküljel kuni randmeni välja, mistõttu aluskleidi varrukad jäid nähtavale. 16.sajandiks omandas üha enam tähtsust aluskleit, mis muutus naiste garderoobi tähtsaimaks elemendiks. Olulisim uuendus rätsepakunsti vallas oli aga kindlasti võruseelik, algselt küllaltki ahta siluetiga abivahend, mis hoidis seelikuosa kehast eemal ning leidis esmakordset kandmist Hispaania õukonnas 1468.aastal. Selle moe levimisel teistesse riikidesse hakkasid võruseelikud laiust juurde saama. Prantsusmaal sai laiem, bourrelet`ks nimetatav variant populaarseks 1530.aastal.
annaabi.ee 
