Tänane loeng teemal "Mis on Eesti?" koosnes viiest osast: territoriaalne Eesti, rahvuste Eesti, poliitiline Eesti, suur ja väike Eesti, Eesti alusideoloogia. Algusel näidati Eesti kaarte erinevatel ajalooperioodidel: 13., 17.-20. ja 21. sajandil. 1920. aasta Tartu rahulepingu järgi oli Eesti territoorium umbes Saaremaa või Luksemburgi pindala võrra suurem kui tänapäeval. Juurdepääs avamerele on Eesti jaoks oluline poliitiline eelis. 1857. aastal Johann Woldemar Jannseni asutatud ajaleht Perno Postimees pöördus lugejate poole sõnadega: «Tere, armas Eesti rahvas!», mis kuulutasid sümboolselt rahvusliku ärkamisaja
realiseerimine poliitikas. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga Ühiskonna sotsiaalse jaotuse ning väärtushoiakute teisenemine on mõjutanud ka erakondade ülesehitust ja tegutsemist. Alates 20. saj keskpaigaks oli hääleõigus Euroopas laienenud ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massideg, sealt tulenevalt ka nimi massipartei. Alates 1970. aastatest hakkasid kujunema uut tüüpi parteid, mille alusideoloogia pole enam nii kergesti määratlevad - neid nimetatakse populistlikeks parteideks, kes väidavad end esindavat kogu rahva, aga mitte mõne klassi huve. Niisugustes oludes tuli lahti öelda senisest massipartei taktikast, mille taotlus oli saada võimalikult palju liikmeid. Populistide tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20. sajandi viimasel veerandil hakkasid erakonnad rohkem keskenduma eliitidevahelisele lobitööle.
propageerimiseks) kodakondsuspiirang valimistel- kahlikel valimistel saavad osaleda ka isikud, kellel ei ole riigi kodakondsust, aga riigikogu valmisteks peab olema riigi kodakondsus. vanuspiirang valimistel- enamuses riikides saab hääletada alates 18. eluaastast. erakondade koalitsioonileping- valimisteprogramm massiparteid- parteid, kus parteiliikmete arv suurenes, mis oli 1950-1960 aastatel populistlikud parteid- uut tüüpi parteid, mille alusideoloogia pole enam nii kergesti määratletav, kes väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne klassi huve. erakonna fraktsioon- erakonna või valmisliidu saadikute rühmitus parlamendis/volikogus propaganda-ideolooiga põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil survegrupid-legaalselt tegutse organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel
kõigi ühiskonnavaldkondade ja poliitikate arendamisest. Erakond pääseb võimu juurde vaid valimistulemuste põhjal. Olulisemaks on muutund valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga. 1950.-1960. massiparteid, mis jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas hästi tolle perioodi selgepiirilisele klassijaotusele. Alates 1970. aastatest hakkasid kujunema uut tüüpi parteid, mille alusideoloogia pole enam nii kergesti määratletav. Populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva huve. Nende eesmärk on võita valimised ning püütakse saada võimalikult paljude hääletajate toetus. 20. sajandi viimasel veerandil hakkasid erakonnad tegema omavahelisi läbirääkimisi võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Eesti erakondade asetus vasak-parempoolsus skaalal. Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa keskerakond.
3. Erakonnad. Parteid ehk erakonnad kujunesid ajalooliselt välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisemaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Eesmärk oma ideid ellu viia ehk osaleda valitsemises. Massiparteid- erakonnad 1960-70. aastatel. Jagunesid selgelt vasak- ja parempoolseteks, liikmete arv oli massiliselt kasvanud. Alates 1970. aastatest hakkasid kujunema populistlikud parteid, mille alusideoloogia pole enam selgesti määratletav, väidavad end esindavat kogu rahva huve, eesmärgiks võita valimised. Jahtides iga valija häält, jagatakse lubadusi kõikidele, kuigi nende täitmine ei saagi olla reaalne. Populistidele on tüüpiline bürokraatia ja valitsemiskulude kärpimise nõuded. Eesti erakondade asetus vasak- ja parempoolsuse skaalal- vasakparteid- Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond: töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik, Eestimaa
tähtsaim mõju lääne kristlikul kultuuril. Kultuuri tõusu eeldus on loominguline jõud. Ta on kriitiline tehnika arengu suhtes, inimene käib alla. Kultuuri alus on jumalik plaan. Ajalugu sõltub loomingulise vähemuse vabadest otsustest, ta rõhutab isiksuse rolli ajaloos. On takistatud (kastisüsteem jne) ning kasvavad (vaimne loomingulisus) kultuurid. Käib alla kui vähemus kaotab loovuse aga mitte võimu. 17. Uusvasakpoolsed ja uusparempoolsed Uusvasakpoolsed H. Marcuse. Ta alusideoloogia on uusmarksism. Uusmarksistideks nimetatakse tavaliselt neid, kes ilma marksistliku minevikuta ja väljaspool marksistlikku traditsiooni seistes avastasid enda jaoks Marxi. Kõige suuremat tähelepanu väärib siin nn. FRANKFURDI KOOLKOND. Marcuse leiab, et kapitalism on ummikus, eesotsas USAga. Kapitalism tahab end väga säilitada ja tulemus on vabaduse maha surumine, sõjaohukasv jne. Kõrgkihil on selles oma osa. Rõhumine on kõikehaarav ja toimub massimeedia kaudu. Heaolutunne hävitab
Anti välja oma ajalehti ja ajakirju, peeti ülal spordiklubisid, korraldati rahvapidusid, selleks et värvata uusi liikmeid. Liikmelisus parteides kasvas, mis andiski põhjust nimetada 1950–60-ndate aastate erakondi massiparteideks. Parteid jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas hästi tolle perioodi suhteliselt selgepiirilisele klassijaotusele. Alates 1970. aastatest võib rääkida uut tüüpi parteidest, mille alusideoloogia polnud enam nii kergesti määratletav. Sisuliselt oli tegu populistlike parteidega, kes väitsid end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne klassi huve. Nende ilmumine peegeldas parteide järjekordset kohandumist valijaskonna käitumisele. 1960. aastate masside poliitilisele aktiivsusele järgnes langus. Parteide kõrvale ilmusid konkurentidena sotsiaalsed liikumised ning kodanikuorganisatsioonid, kes köitsid uudsete probleemitõstatuste ja tegevusvormidega.
annaabi.ee 
