Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"alusepanijana" - 4 õppematerjali

Muutused Eesti kultuurielus
2
doc

Muutused Eesti kultuurielus

aastal nimetati Tartu ümber Jurjeviks. 1880.aastaist kuni oma sulgemiseni (1893) jäi juhtivaks rahvuslikuks institutsiooniks Eesti Kirjameeste Selts (EKmS) ,,Rahvale lähenemiseks" ja eestikeelse ilukirjanduse tutvustamiseks hakkas EkmS alates 1887.aastast Tartus korraldama nn kirjanduse võidupidusid. Need olid suured seltskonnaüritused, mida peeti vabas õhus, ohke rahva ja paljude esinejatega. Ometi oli kirjanduse võidupidudel kultuuriloos oma roll kirjandusauhindade traditsioon i alusepanijana. Eesti Üliõpilaste Seltsi loomine 1870.aastatel hakkasid Tartu likooli eestlastest üliõpilased korraldama koosolekuid, kus leoti ühiselt ,,Kalevipoega" ja arutati rahvusküsimusi. Neist nn ,,Kalevipoja" õhtutest sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), mis regristreeriti ametlikult 1883.aastal. 1884.aastal õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. 1909.aastal Eesti Rahva Muuseumile üleantuna sai see kogu rahvusraamatukogu aluseks (kuni 1940

Kirjandus → Kirjandus
16 allalaadimist
Eesti kunsti ajalugu
12
odt

Eesti kunsti ajalugu

seisundist tulenev alahoidlik meelelaad. Tallinnas oli innukas rahvusliku kunstielu eestvedaja Ants Laikmaa. 1903.a. hakkas ta andma kunstiharidust oma ateljeekoolis, korraldas näitusi ja tõstatas eesti kunstnike organisatsiooni idee. Tartus asutas ateljeekooli Kristjan Raud 1904.a., aga eriti oluline oli tema tegevus kunstiteooria ja ­ kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustajana ja kogujana, Eesti Rahva Muuseumi alusepanijana ja näituste organiseerijana. Laikmaa korraldas 1903.a. jõuluvaheajal Tallinna Provintsiaalmuuseumis enda ja oma õpilaste tööde näituse. 1904.a. alates hakati Tartus Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatud põllumajanduse ja käsitöö aastanäituse osana Kristjan raua eestvõttel ka kujutavat kunsti eksponeerima. Omaette näituseni, esimese eesti kunsti ülevaatenäituseni, jõuti Tartus 1906.aastal. Kunst 1905 ­ 1919 Murranguaastad 19. ja 20

Kultuur-Kunst → Kunst
334 allalaadimist
Referaat - Vaaraod
25
docx

Referaat - Vaaraod

religioonipaikades. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Juba troonile tõusmisel üsna eakas Ramses valitses vähem kui kaks aastat. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Lühikese valitsusaja tõttu ei jõudnud ta palju korda saata, ta on peamiselt tuntud Ramessiidide dünastiale alusepanijana. [(WWW) http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Egiptuse_vaaraod Egiptuse vaarad] Ramses II Endist hiilgust, mis oli olnud Thutmosis III ajal, asus taastama Ramses II. See vägilase kasvu valitseja kohtas aga tõsist vastupanu. Aasias oli tol ajal tugevnenud Hetiidi riik. Sõda egiptlaste ja hetiidide vahel ei andnud kummalegi poolele otsustavat võitu. Aastal 1269 eKr sõlmisid Ramses ja Hetiidi kuningas rahu ja sõpruse lepingu

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
Rooma eraõiguse konspekt 2014
94
doc

Rooma eraõiguse konspekt 2014

õiguspraktikasse ja õigusteadusesse toodud süsteemiidee. Servius leidis, et õigus on inimeste poolt loodud, läbi mõeldud mõistetesüsteemi abil kujundatud mõtteline instituut. Korduvad kujundid ning laused, mis moodustavad selle süsteemi ehk õiguse, pidid Serviuse arvates täiendama inimeste bioloogilist loomust ning kindlustama tsiviliseeritud kooselu huve ja väärtusi. Cicero on oma teoses Brutus Serviust ülistanud õigusteadusele kui teadusele alusepanijana ja pidanud teda paremaks juristiks kui nende ühist õpetajat Quintus Muciust. Serviuse süsteemi arendasid edasi tema rohked õpilased. Tuntuim neist on Trebatius, kellele Cicero pühendas oma teose Topica. Serviuse ning tema otseste õpilaste eluaega nimetatakse spetsiifiliselt klassikaliseks õigusteaduseks, mis lõpeb aastal 27 eKr. Klassikalist institutsionaalsel teoorial põhinevat õigusteadust kannavad edasi prokuliaanide koolkonda kuuluvad juristid.

Õigus → Õigus
131 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun