Pakuti välja globaalse keskkonnaseire kontseptsioon. Senine keskkonnakorraldus ja ressursikasutus põhineb ebapiisavatel teadmistel, pole piisavat informatsiooni toimuvate muutuste mõistmiseks. Keskkonnaseire võiks täita need puudujäägid teadmistes. Toodi välja välja peamised muutujad e parameetrid, mille abil keskkonnaseisundit mõõta 1972. aasta globaalse keskkonnaseire kontseptsioon on üks esimesi ja olulisimaid seire alusdokumente, mis on aidanud välja töötada hilisemaid riiklikke jt seireprogramme. 4. Kuidas keskkonnaseire Eestis jaguneb? Milline on erinevate seiretasandite roll? · Riiklik keskkonnaseire (üleriigilise keskkonnaseisundi kindlakstegemine) · Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire (tugineb omavalitsuse kkkorralduskavadele) *Vallavalitsus korraldab rutiinse seiretöö lepingulisel alusel keskkonnauuringuid tegevate litsentseeritud asutustega.
Kui peaministri ja valitsuse taga pole Los Sabha enamust, võib alamkoda sundida nad erru minema, nagu alates 1979 on ka korduvalt juhtunud. Koalitsioonid tekivad ja lagunevad kiiresti, parlamendis tekib pidevalt ummikseise, valitsuste koosseisud vahetuvad pidevalt, paljud ministrid on pidanud astuma tagasi korruptsioonisüüdistuse tõttu. Kuigi India põhiseadust on kiidetud mudelina, mis teeb lõpu sotsiaalsele ebavõrdusele, on see samas üks maailma kõige enam parandatud riikluse alusdokumente, millesse on pärast selle kehtimahakkamist 1950 tehtud üle 80-ne paranduse. Suurel määral on parandused kajastanud seniajani käivat võimuvõitlust parlamendi ja ülemkohtu vahel, sest parlamendi suveräniteedi põhimõte põrkab tihti kokku põhiseadlikkuse järelvalve põhimõttega. Seadusandlik võim Parlament kahekojaline parlament, mille kodadest suurema võimuga on Rahvakoda. Ainult selles kojas saab algatada finants-seaduseelnõusid, kuid seadused ise peavad saama mõlema
a. heaks kiidetud "Põhiseaduse täiendamise seadusest" tulenevalt on ülimuslikud põhiseaduse suhtes ka Euroopa Liidu õigusaktid. Euroopa Liidu õigusaktid ei tohi vastuollu minna PS preambulas deklareeritud põhiseaduse aluspõhimõtetega. 2.Eesti konstitutsiooniline areng. Eesti Vabariigi konstitutsiooniliste aktide süsteemi kuulub kõrvuti eri aegadel kehtinud põhiseaduse tekstiversioonidele ka rida riigiõiguslikke avaldusi, deklaratsioone, välislepinguid ja muid riigiõiguslike alusdokumente, mis annavad põhiseaduses sätestatud mõistetele sisu ja tähenduse. Sõjaeelses Eesti Vabariigis kehtis kaks erinevat põhiseadust kokku kolmes erinevas redaktsioonis: 1920 ja 1937.a. põhiseadused ja 1920.a. põhiseaduse 1933.a. täiendatud redaktsioon. Põhiseadus aastast 1920 oli aluseks selgelt parlamentaarse riigikorralduse ja Põhiseadus 1937.aastast selgelt presidentaalse riigikorralduse mudelile. Põhiseaduse 1933.a. redaktsioon, mis kujunes 1920.a
rakendamine. Taoliste seaduste puhul on tähtis kehtestada kindel kontrollmehhanism, mis suudab toimida reaalses olukorras. Esiteks juba Komisjoni moodustamise reeglid ja tehnika viitavad olukorrale, et kontrolli temaatika ei ole tõsiselt läbi mõeldud. Teiseks õigusaktis on kirjas, et Komisjon juhindub Eestile kohustulikest välislepingutest, mis ei ole paljudel juhtudel vastavuses Eesti siseõigusega. Seega komisjon ei saa teha tõhusat tööd, kui ei ole alusdokumente nõuete kontrollimiseks. Kolmandaks komisjoni õigused on pigem formaalsed ning ei saa kehtestada/ võtta kasutusele tõhusaid kaitsemeetmeid õiguste tagamisel. Kokkuvõtteks saab öelda, et antud seaduseelnõul on kolm peamist puudust, mis vajavad Riigikogu fraktsioonide parandusi. Oluliseks puuduseks on seaduse sisuline nõrkus, mis ei käsitle kõiki tekkinud probleeme ja küsimusi, samuti nõrgalt esitatud järelvalvemehhanism. Võrdõiguslikkus on pigem sotsiaalne probleem Eesti
annaabi.ee 
