riikidega ning võeti vastu visioonideklaratsioon, kuhu ja kuidas NATO peaks pärast külma sõja lõppu edasi liikuma. Detsembris 1991 loodi Põhja-Atlandi Koostöönõukogu, mille asutajaliikmete hulgas oli ka Eesti. 1994. aasta Brüsseli tippkohtumisel käivitati programm „Partnerlus rahu nimel“ eesmärgiga suurendada stabiilsust ja julgeolekut kogu Euroopas. Partnerlused 1997. aastast pärineb NATO – Venemaa suhete alusakt, mille alusel loodi 2002. aastal NATO – Vene Nõukogu. 1997. aastal asutati NATO – Ukraina Komisjon. NATO – Georgia Komisjon loodi aga alles 2008. aastal. Lisaks on alliansil tihedad sidemed paljude samu väärtushinnanguid jagavate riikidega üle maailma, mis on formaliseeritud Vahemere-dialoogi või Istanbuli koostööinitsiatiivi kaudu. Samuti on NATO-l tihedad partnerlussuhted Austraalia, Jaapani jpt-ga. Üks kõigi, kõik ühe eest
vastu praeguse põhiseaduse, mille kohaselt kõrgeima võimu kandja Eestis on rahvas. Eesti kuulub nende väheste riikide hulka, kes juba 1920. aasta põhiseaduses pühendas rahvale iseseisva peatüki. 1992. aasta põhiseadusega on jäetud rahvale oma kõrgeima võimu teaostamiseks Riigikogu valimised ja rahvahääletused. 1992. aasta põhiseadusest on Eesti esindusdemokraatia, mis on meie kiiresti muutuvas ja arenevas ühiskonnas vältimatu. Põhiseadus on õigusreformide alusakt. Kui enne sai inimene oma vabadused ja õigused riigilt, siis nüüdsest on igal inimesel põhiõigused ja vabadused, mida riik saab ainult põhiseaduse alusel seadustega piirata. Eestis peavad olema kõik seadused kooskõlas põhiseadusega, vastuolus olevad seadused kas tühistatakse või seatakse kooskõlla. Põhiseaduse rakendamise üheks olulisemaks teeneks tuleb pidada, et põhiseadus hakkas toimima õigusaktina. Praegune Eesti õigussüsteem ei ole tekitatud iseenesest, selle aluseks on
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise
kriminaalmenetluses, koostaja Uno Lõhmus. Samuti on lõputöö analüüsis oluline osa valdkonna kohtulahenditel. 7 Autor soovib avaldada suurt tänu käesoleva lõputöö juhendajale Jaanus Konsale suure pühendumuse ning suunavate kommentaaride eest. 8 1 VANGISTUSÕIGUSE REGULATSIOON 1.1 Vangistuse õiguslik regulatsioon Inimõiguste üks alusakt ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni 4 artikkel 1 algab sedastusega, et kõik inimesed sünnivad vabadena. Õigus vabadusele ja turvalisusele on üks olulisemaid inimõigusi, sest sellest oleneb paljude teiste õiguste ja vabaduste kättesaadavus ja vaba kasutamine.5 Riigikohuski on oma lahendis nr 3-1-2-2-11 sedastanud, et õigus vabadusele on põhiseaduse üks olulisemaid põhiõigusi6. Õiguse isikuvabadusele ja puutumatusele sätestab ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
annaabi.ee 
