c) vesinikkrakkimine a) Termilist krakkimist kasutatakse masuudi ja teiste raskete destillerimisfraktsioonide töötlemiseks temperatuuril kuni 490 oC ja rõhul 2 MPa, raskemaid destillatsiooniprodukte (gaasiõlid, pertooleum, ligroiin) krakitakse temperatuuril üle 500 oC ning rõhul 5...7 MPa. b) Katalüütiliselt krakitakse peamiselt kergeid destillatsiooniprodukte (gaasiõli), kusjuures temperatuur on 510 o C...540 oC, rõhk 0,3 MPa. Katalüsaatoreina kasutatakse alumosilikaate, metallide oksiide Cr2O3, Al2O3 ja puhtaid metalle Pt, Ni. Katalüütilisel krakkimisel toimub peale molekulide lõhustumise veel molekulide struktuuri muutumine (isomeerimine, vesiniku ümberpaigutumine) ning alkaanide ja tsülkloalkaanide muundumine areenideks (aromatiseerumine). Katalüütilise krakkimisega saadakse kõrgema kvaliteediline bensiin kui termilise krakkimisega. c) VesinikkrakkimineVesinikkrakkimine on sarnane katalüütilisele
alkeenid(kaksiksidemegasüsivesinikud)mis annavad vähekvalikteetse bensiini.Termiline krakkimine annab paljude süsivesinike segu.Krakkimist püütakse läbi viia nii et tekiks vähem alkeene,kuna nad polümeeruvad kütuse säilitamisel vaigutaolisteks aineteks.katalüütilisene krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovitavate reaktsioonide suunas.protsess viiakse läbi atmosfääri rõhul,temperatuuril500kraadi C ja katalüsaatoritena kasutatakse alumosilikaate,metallide oksiide(Al2O3),metalle(Pt,Ni),happeid.Katalüütilise krakkimise kõige olulisem alaliik on katalüütiline reformimine,mille käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeeruvad hargnenud ahelaga või ka tsüklisteks ühenditeks.RAFINEERIMINE-lisandite eemaldamine destilleeritud ja töödeldud naftasaadustest. KUIDAS KASUTATAKSE:naftagaas-kütusena naftatöötlemistehastes. Vedelgaas-kasutatakse kütteks ja mootorikütusena
Eesti mullad Eestis on happelise reaktsiooniga põllumuldi 40%. Rohkesti esineb neid Põlva, Võru, Valga, Viljandi ja Tartu maakonnas. Happesuse põhjus Peamiseks allikaks on taimsete ja loomsete jäänuste lagunemisel moodustunud orgaanilised happed ja süsihape. Happesuse põhjus Happeid ilmub mulda ka mitmesuguste keemiliste reaktsioonide tulemusel. Tähtsamad on vees lahustuvad huumushapped, eeskätt fulvohapped Fulvohapped lagundavad alumosilikaate, kust vabanev alumiinium läheb mulla neelavasse kompleksi. H ja Al põhjustavad mulla tahke faasi hapendumist. Optimaalne pH Enamik kultuurtaimi eelistavad neutraalset või nõrgalt happelist mulda (pH …6,0…), mille puhul on head tingimused toitainete omastamiseks. Enamik taimi ei talu mulla reaktsiooni üle 9 ja alla 3,5. Toitainete omastamine http://www.cropsci.uiuc.edu/classes/cpsc112/images/MineralNutrition/pHnutravail.jpg Happeline muld
suurimas linnas. Mullastik Kamerunis on levinud niiske kliimaga ekvatoriaalaladel tekkinud lateriit- ja troopilised punamullad. Savannis domineerivad tüüpilised punased savannimullad. Ekvatoriaalsed ürgmetsad levivad lateriitmuldadel (kohati leetunud).Lateriitmuldade tsooni põhjapiir asub umbes 5-8º põhjalaiusel. Lateriitmullad on tellispunase värvusega, tekivad sademeterohkes troopilises kliimavööndis rohkesti alumosilikaate sisaldavate kivimite murenedes (lateriidiline porsumine). Lateriitmuld tekib biogeensete tegurite kaasmõjul ja on väheviljakas muld. 4 Ekvatoriaalsete leetunud lateriitmuldade tsoonist põhja pool, kus valitseb vahelduva niiskusega ekvatoriaalne mussoonne kliima, asetseb hästi väljakujunenud savanni punaste muldade tsoon, mille piir kulgeb ligikaudu 10-12º põhjalaiusel. Punased savannimullad levivad soojema kliimaga piirkondades
Järgneb kuivatamine (kui kasutati märgmenetlust). Kuivatamisel maht veidi väheneb, kuna vesi eemaldub savi kihtide vahelt. Niiskuse eemaldumine pinnalt auramise teel ei tohi olla liiga kiire, mitte kiirem kui vee difusioon sisemusest pinnale. Vastasel juhul kuivavad pinnakihid kiiremini ja pragunevad. Järgneb põletamine, mis toimub vahemikus 900 1400 C ja sõltub lähtematerjalide koostisest ja detailide vajalikest omadustest. Põletamisel osa alumosilikaate sulab ja voolab tühimikesse. Jahtumisel see osa klaasistub ning seob omavahel kristalsed osad (peamiselt kvarts). Mida kõrgemal temperatuuril põletatakse, seda rohkem alumosilikaate sulab ning seda vähem jääb materjali sisse poore. Telliseid põletatakse umbes 900 C juures ja nad sisaldavad palju poore. Portselani põletatakse kõrgemal temperatuuril. Paljud keraamilised detailid kaetakse glasuuriga, mis on sisuliselt klaasikiht. 24. Osakestega tugevdatud komposiidid (13.2)
Järgneb kuivatamine (kui kasutati märgmenetlust). Kuivatamisel maht veidi väheneb, kuna vesi eemaldub savi kihtide vahelt. Niiskuse eemaldumine pinnalt auramise teel ei tohi olla liiga kiire, mitte kiirem kui vee difusioon sisemusest pinnale. Vastasel juhul kuivavad pinnakihid kiiremini ja pragunevad. Järgneb põletamine, mis toimub vahemikus 900 1400 C ja sõltub lähtematerjalide koostisest ja detailide vajalikest omadustest. Põletamisel osa alumosilikaate sulab ja voolab tühimikesse. Jahtumisel see osa klaasistub ning seob omavahel kristalsed osad (peamiselt kvarts). Mida kõrgemal temperatuuril põletatakse, seda rohkem alumosilikaate sulab ning seda vähem jääb materjali sisse poore. Telliseid põletatakse umbes 900 C juures ja nad sisaldavad palju poore. Portselani põletatakse kõrgemal temperatuuril. Paljud keraamilised detailid kaetakse glasuuriga, mis on sisuliselt klaasikiht. 25. Osakestega tugevdatud komposiidid (13.2)
Keraamiliste detailide valmistamine-komponentidest vormitakse märga- ja kuivmenetluste teel detaile. Peamised meetodid on hürdoplastiline vormimine, vormivalu, pulbri pressimine. Järgneb kuivatamine. Kuivatamisel maht väheneb, sest vesi eemaldab savi kihtide vahelt. Niiskust ei tohi eemaldada liiga kiiresti, sest muidu kuivavad pinnakihid kiiremini ja pragunevad. Järgneb põletamine. Põletamisel osa alumosilikaate sulab ja voolab tühimikesse. Jahtumisel see osa klaasistub ja seob omavahel kristalsed osad. 13.Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid Polümeerid liigitakse termokäitlemise järgi liigitatakse polümeerid termoplastilisteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid: lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla ja poolkristallilised
(gaasiõlid, pertooleum, ligroiin) krakitakse temperatuuril üle 500 oC ning rõhul 5...7 MPa. Neis tingimustes toimub peamiselt molekulide lõhustumine ning saadakse suures koguses bensiini. See on alkeenirikas (olefiinirikas), mistõttu on ebastabiilne. Seetõttu töödeldakse edasi, vt joonis 1.9. b) Katalüütiliselt krakitakse peamiselt kergeid destillatsiooniprodukte (gaasiõli), kusjuures temperatuur on 510 oC...540 oC, rõhk 0,3 MPa. Katalüsaatoreina kasutatakse alumosilikaate, metallide oksiide Cr2O3, Al2O3 ja puhtaid metalle Pt, Ni. Katalüütilisel krakkimisel toimub peale molekulide lõhustumise veel molekulide struktuuri muutumine (isomeerimine, vesiniku ümberpaigutumine) ning alkaanide ja tsülkloalkaanide muundumine areenideks (aromatiseerumine). Katalüütilise krakkimisega saadakse kõrgema kvaliteediline bensiin kui termilise krakkimisega. Katalüütilist krakkimist on mitmeid variatsioone, aga vedelik katalüütiline krakkimine (Fluid
Järgneb kuivatamine (kui kasutati märgmenetlust). Kuivatamisel maht veidi väheneb, kuna vesi eemaldub savi kihtide vahelt (joon 8-24). Niiskuse eemaldumine pinnalt auramise teel ei tohi olla liiga kiire, mitte kiirem kui vee difusioon sisemusest pinnale. Vastasel juhul kuivavad pinnakihid kiiremini ja pragunevad. Järgneb põletamine, mis toimub vahemikus 900 1400 C ja sõltub lähtematerjalide koostisest ja detailide vajalikest omadustest. Põletamisel osa alumosilikaate sulab ja voolab tühimikesse. Jahtumisel see osa klaasistub ning seob omavahel kristalsed osad (peamiselt kvarts). Mida kõrgemal temperatuuril põletatakse, seda rohkem alumosilikaate sulab ning seda vähem jääb materjali sisse poore. Telliseid põletatakse umbes 900 C juures ja nad sisaldavad palju poore. Portselani põletatakse kõrgemal temperatuuril. Paljud keraamilised detailid kaetakse glasuuriga, mis on sisuliselt klaasikiht. 16. Polümeeride tüübid
Järgneb kuivatamine (kui kasutati märgmenetlust). Kuivatamisel maht veidi väheneb, kuna vesi eemaldub savi kihtide vahelt (joon 12-23). Niiskuse eemaldumine pinnalt auramise teel ei tohi olla liiga kiire, mitte kiirem kui vee difusioon sisemusest pinnale. Vastasel juhul kuivavad pinnakihid kiiremini ja pragunevad. Järgneb põletamine, mis toimub vahemikus 900 1400oC ja sõltub lähtematerjalide koostisest ja detailide vajalikest omadustest. Põletamisel osa alumosilikaate sulab ja voolab tühimikesse. Jahtumisel see osa klaasistub ning seob omavahel kristalsed osad (peamiselt kvarts). Mida kõrgemal temperatuuril põletatakse, seda rohkem alumosilikaate sulab ning seda vähem jääb materjali sisse poore. Telliseid põletatakse umbes 900oC juures ja nad sisaldavad palju poore. Portselani põletatakse kõrgemal temperatuuril. Paljud keraamilised detailid kaetakse glasuuriga, mis on sisuliselt klaasikiht. 25. Osakestega tugevdatud komposiidid (13.2)
põldpagu. Keraamiliste detailide valmistamine---- komponentidest vormitakse märga- ja kuivmenetluste teel detaile. Peamised meetodid on hürdoplastiline vormimine, vormivalu, pulbri pressimine. Järgneb kuivatamine. Kuivatamisel maht väheneb, sest vesi eemaldab savi kihtide vahelt. Niiskust ei tohi eemaldada liiga kiiresti, sest muidu kuivavad pinnakihid kiiremini ja pragunevad. Järgneb põletamine, toimub vahemikus 900C-1400C. Põletamisel osa alumosilikaate sulab ja voolab tühimikesse. Jahtumisel see osa klaasistub ja seob omavahel kristalsed osad. Telliseid põletatakse 900C juures ja sisaldavad palju poore. 16.Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid. Polümeerid liigitakse termokäitlemise järgi liigitatakse polümeerid termoplastilisteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid: lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel
annaabi.ee 
