Ta on keemiliselt vastupidav, reageerib vesinikkloriid ja lahjendatud väävelhappega, lämmastikhappes ja kuningvees passiveerub ehk kattub õhukese korrosioonikindla kaitsekihiga. On toatemperatuuril püsiv ega oksüdeeru. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku, halogeenide, väävli, lämmastiku ja süsinikuga. Oksüdeerijate manulusel ka sulatatud leelistega siis tekivad kromaadid. Looduses leidub kroomi ainult ühenditena, tähtsaim mineraal on kromiit. Kroomi saadakse aluminotermiliselt, kroom(III)oksiidi Cr2O3 vesinikuga redutseerides temperatuuril 15001700 0C ja kroomisooli elektrolüüsides. Kõige tähtsam kroomi maak on FeCr2O4 , mida leidub Türgis, USAs, LõunaAafrikas, Albaanias, Soomes, Madagaskaril, Venemaal, Kuubas, Brasiilias, Jaapanis, Indias ja ka teistes riikides. Kasutamine Enamiku toodetavast kroomist tarbib metallurgia, teda lisatakse terasele, et selle omadusi parandada
6 Vesinik võib ka mõnedes metallides lahustuda, muutes nad hapraks. Näiteks niklis. Aktiivseid metalle ei saa ka vesiniku abil toota. 3.3 Metallotermia, Aluminotermia... Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia jne.) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Nagu näha on see meetod kallis. See sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr. Ei sobi, kui sulanud metallid omavahel segunevad. Redutseerimist alumiiniumiga nimetatakse aluminotermiaks. Selles reaktsioonis eraldub palju soojust. Üles paiskub kõrge tulesammas ja kogu protsess toimub mõne hetkega. Aluminotermiliselt saadakse näiteks kroomi: Cr2O3 + 2Al t 2Cr + Al2O3, H << 0
Ta on keemiliselt vastupidav, reageerib vesinikkloriid- ja lahjendatud väävelhappega, lämmastikhappes ja kuningvees passiveerub ehk kattub õhukese korrosioonikindla kaitsekihiga. On toatemperatuuril püsiv ega oksüdeeru. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku, halogeenide, väävli, lämmastiku ja süsinikuga. Oksüdeerijate manulusel ka sulatatud leelistega- siis tekivad kromaadid. Looduses leidub kroomi ainult ühenditena, tähtsaim mineraal on kromiit. Kroomi saadakse aluminotermiliselt, kroom(III)oksiidi Cr2O3 vesinikuga redutseerides temperatuuril 1500-1700 0C ja kroomisooli elektrolüüsides. Kõige tähtsam kroomi maak on FeCr2O4 , mida leidub Türgis, USA-s, Lõuna-Aafrikas, Albaanias, Soomes, Madagaskaril, Venemaal, Kuubas, Brasiilias, Jaapanis, Indias ja ka teistes riikides. Enamiku toodetavast kroomist tarbib metallurgia, teda lisatakse terasele, et selle omadusi parandada. Kroomisulameist valmistatakse korrodeerivas
karbotermiliselt, sest tekkiks ülikõva ja tehnikas laialdaselt kasutatav volframkarbiid WC, temast tehakse puuride otsi jmt, kuid hõõglampi ta ei sobi. Vesiniku abil saab puhta volframi WO3 + 3 H2 = W + 3 H2O Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr 2. Hüdrometallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. a
Kroomi esinemine looduses Kroom on 21. kõige rikkalikumalt esinev element maakoores , mille keskmine kontsentratsioon 100 ppm. Tavaliselt looduses on leida mitte Kroomi lihtainena vaid Fe(CrO2)2 ainena, mis on tähtsam kroomi maak. Teda leidub Türgis, USA-s, Lõuna-Aafrikas, Albaanias, Soomes, Madagaskaril, Venemaal, Kuubas, Brasiilias, Jaapanis, Indias ja ka teistes riikides. Kõige tuntum koht, kus saab kroomi on Uralis ja suured varud on Kasahtanis. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt kroom(III)oksiidist. Ajalugu Hiinast on leitud relvi, mis olid maetud rohkem kui 2000 aastat tagasi ja mis olid kaetud kroomiga. Chromium came to the attention of westerners in the 18th century. Kroom pälvis Läänemaailma tähelepanu 18. sajandil. On 26 July 1761, found an orange-red mineral in the in the which he named Siberian red lead . 26. juulil 1761, kui Johann Gottlob Lehmann leidis punakasoranzi mineraalainet- pliikromaati. Crocoite was used as a pigment, and after the
temast tehakse puuride otsi jmt, kuid hõõglampi ta ei sobi. Vesiniku abil saab puhta volframi WO3 + 3 H2 = W + 3 H2O Ka vesinik võib mõnedes metallides ( näiteks Ni ) lahustuda, muutes nad hapraks. Aktiivseid metalle ei saa, ka vesiniku abil toota Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr Ei sobi, kui sulad metallid omavahel segunevad. · Hüdrometallurgia metalle toodetakse mingitest lahustest ( mitte tingimata vesilahustest) ja temperatuur on arusaadavatel põhjustel mõõdukas. Toodetakse mitmeid haruldasi metalle , nagu kulda ( lahustiks on muide KCN vesilahus
Vesiniku abil saab puhta volframi WO3 + 3 H2 = W + 3 H2O Ka vesinik võib mõnedes metallides ( näiteks Ni ) lahustuda, muutes nad hapraks. Aktiivseid metalle ei saa, ka vesiniku abil toota 4 Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr Ei sobi, kui sulad metallid omavahel segunevad. · Hüdrometallurgia metalle toodetakse lahustest ( mitte tingimata vesilahustest) ja temperatuur on arusaadavatel põhjustel mõõdukas. Toodetakse mitmeid haruldasi metalle , nagu kulda ( lahustiks on KCN vesilahus hapniku juuresolekul - Rumeenia
Vesiniku abil saab puhta volframi WO3 + 3 H2 = W + 3 H2O Ka vesinik võib mõnedes metallides ( näiteks Ni ) lahustuda, muutes nad hapraks. Aktiivseid metalle ei saa, ka vesiniku abil toota Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr Ei sobi, kui sulad metallid omavahel segunevad. Hüdrometallurgia metalle toodetakse mingitest lahustest ( mitte tingimata vesilahustest) ja temperatuur on arusaadavatel põhjustel mõõdukas. Toodetakse mitmeid
Ta on sinise värvusega ja amfoteersete omadustega. Cr(OH)3 lahustub leelistes moodustades hüdrokso- või akvakomplekse 6 Kokkuvõte Kroom on VI B rühma keemiline element. Ta on hõbevalge , sinaka helgiga rasksulav metall. Kroom on paramagnetiline, sepistatav, plastne ning kõige kõvem metall. Kroom esineb looduses üksnes ühenditena. Teda saadakse aluminotermiliselt või kromiidi redutseerumisel söega elektriahjus, on ka teisi vähem levinuid meetodeid. Kroomil on väga palju erinevaid ühendeid. Ta võib moodustada nii oksiide, hüdroksiide, sooli kui ka happeid. Tänu kroomi kõvadusele kasutatakse teda eriterastes ning temaga kroomitakse pindu. Paljud kroomi ühendid on värvilised ja neid kasutatakse värvainete tootmisel. Kroomi kasutatakse ka naha parkimisel ning küttekehade valmistamisel. Kroom ja selle ühendid on inimestele ohtlikud. Nad
redutseerija, mida rakendatakse teiste metallide tootmisel. Reageerib aktiivselt hapetega. Metallilist Ca-d kasutatakse tööstuslikult redutseerijana metallide (Cs, Rb, Ti, Cr) lautanoidide jt tootmisel. Lisandmetallina kuulub sulamitesse (Be, Al, Mg, Pb). Viimane sulam leiab kasutust laagrimaterjalina. Baarium (Ba)- keemiliste elementide levimuselt maakoores 14. Kohal, mineraalide koostises (BaSO4, BaCO3). Tööstuslikult toodetakse seda aluminotermiliselt vaakumis, temp-il 1200-1250C: 3BaO+2Al3Ba+Al2O3. Elektrolüütiliselt tood Ba kas sulatatud BaCl2 või binaarsete sulatatud segude BaCl2-NaCl2 või BaCl2-BaF2 elektrolüüsimisel. Ba on hõbevalge kaltsiumit meenutav metall, looduses esineb 7 püsivat mitteradioaktiivset isotoopi. Keemiliselt aktiivsem kui Ca või Sr. Õhus metalli pind temeneb ja kattub oksiidi- ja nitriidikihiga, mis ei kaitse metalli edasi oksüdeerumast. Ba kasutati varem antimoni asendusena, mis andis pliisulamile
ei ole seda niisuguste lademetena ning kusagil ei paista ta silma niisuguse ilu poolest nagu Uuralis. Rodoniidist esemeid säilitatakse Ermitaazis ja Petropavlovskaja kirikus Leningradis ning nad kaunistavad Moskva metroo maa-aluseid paleesid. Jaama "Majakovski väljak" sambad on kaunistatud vaarikapunast värvi rodoniidiga. (5) Mangaanioksiidi põõsasharu ladestunud lubjakivi pinnale. Soligenis, Saksamaal (6) 3. Saamine Mn saadakse mineraalidest aluminotermiliselt 3MnO2 t° Mn3O4 + O2 3Mn3O4 + 8Al 9Mn + 4Al2O3 Puhast mangaani saadakse elektrolüütiliselt Mn soolade lahusest. Sageli toodetakse mineraalidest nn. ferromangaani (70% Mn, 30% Fe) (8) Mangaani saadakse sulfaadi vesilahuse elektrolüüsimisel, kusjuures elektroodidel kulgevad järgmised reaktsioonid: Katoodil 2H2O + 2e H2 + 2OH- Mn2+ + 2e Mn Anoodil 4OH- 4e 2H2O + O2 Mangaani saadakse ka oksiididest räniga redutseerimisel:
ei sobi. Vesiniku abil saab puhta volframi WO3 + 3 H2 = W + 3 H2O Ka vesinik võib mõnedes metallides ( näiteks Ni ) lahustuda, muutes nad hapraks. Aktiivseid metalle ei saa, ka vesiniku abil toota Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr Ei sobi, kui sulad metallid omavahel segunevad. Hüdrometallurgia metalle toodetakse mingitest lahustest ( mitte tingimata vesilahustest) ja temperatuur on arusaadavatel põhjustel mõõdukas. Toodetakse mitmeid haruldasi metalle , nagu kulda ( lahustiks on muide KCN
[Al(OH)5]2- ja [Al(OH)6]3- – LAHUSES Kuivas (kristallil.) olekus on aluminaadid koostisega MeAlO 2, MeAlO3, MeAl5O8 jt. (kuivatamisel eraldub aniooni koostisest vesi) Aluminaadid on vesilahustes dissotsieerunud: Na[Al(OH)4] Na+ + [Al(OH)4]- d) Peenestatud Al (pulber) reageerib kõikide metallioksiididega, mille tekke-entalpiad on Al2O3 omast väiksemad, nii et redutseerub vastav metall (ALUMINOTERMIA): näit. 3V2O5 + 10Al ( 6V + 5Al2O3 Aluminotermiliselt saadakse tehnikas Nb, Ti, W, Zr, lantanoide, Cr, Ba, Ca, V, Ta, Sr 3.3.1.3. Ühendid Ühendites (madaltemperatuursetes) eranditult Al3+ Oksiid ja hüdroksiid kuni üle Al(OH)3 500ºC γ-Al2O3 1200ºC α-Al2O3 looduses korund ei leidu ja vääriskivid (rubiin, safiir) (tegelikult on Al2O3 vorme rohkem)
annaabi.ee 
