Mullbetoondetailide kivitsamisel kasutatakse autoklaavimist (aururõhk 0,8-1 Pa; tepm. 160-180 C) Mördi täitematerjalid: Vahel kasutatakse ka elektrilist soojendamist Enamasti looduslik liiv; terade suurim jämedus piiratud; pesukrohvides peenem killustik Kasutades kiirkivistuvat tsementi või aluminaattsementi, siis kivistumise kiirendamist vaja ei ole Müürimördid: Tähtsamad betoon- ja raudbetoondetailide tüübid: Tsementmört · Vundamendiplokid - raskebetoonist; taldmikuplokid, · Tsement, liiv ja vesi keldriseinaplokid, postvundamendi alusplokid · Hea tugevusega · Postid
Kustutamata lubjale omased puudused: suur mahukahanemine, kõrged kustumistemperatuurid ja töö ohutusnõuded on põhjused, miks kasutatakse laialdaselt kustutatud lupjasid. Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. 3. Kirjelda aluminaattsementi- eripärad, kasutus? valmistatakse Al2O3 rikkast toorainestboksiidid ja alumiiniumitööstuse jäägid. Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine, mida saadakse alumiiniumoksiidi sisaldava tooraine põletamisel koos lubja või lubjakiviga ning sellele järgneva peenjahvatusega. Suure eksotermiaga, madala leelisekindlusega, tundlik kivinemistingimuste suhtes. Eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C.
Aurutamise kestvus, sõltuvalt tsemendi liigist ja aurutamise režiimist, kõigub mõnest tunnist kuni ühe ööpäevani. Aurutatakse kas aurutuskambris, aurutustunnelis, aurutusvannis, aurutusvormis või aurutuskatte all. Mullbetoondetailide kivistamiseks kasutatakse sageli autoklaavimist. Aururõhk autoklaavis on 0,8…1,0MPa ja temperatuur 160…1800C. Mõnikord kasutatakse kivistumise kiirendamiseks ka elektrilist soojendamist. Kui kasutatakse kiirkivistuvat tsementi või aluminaattsementi siis mingit kivistumise kiirendamist vaja ei ole. Aluminaattsemendi puhul on aurutamine isegi keelatud, kuna tekiks liigne kuumenemine. Tähtsamad detailed/elemendid: Vundamendi plokid, Taldmikuplokk, keldriseinaplokid. Postvundamentide sambad. Postid- ruudu,ristküliku, ümararistlõikega. Talad a- ristkülikuline, b- L-kujuline, c ja d- T-kujulised, e- riivtala, f- topelt T-kujuline.
osast: tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest ja betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 800C-ni ja täitematerjale 400C-ni, tsementi ei soojendata. Vesi on betooni koostismaterjalidest kõige suurema soojamahtuvusega. Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga. Ka betooni pealispind kaetakse kinni. Talvistel töödel võib kasutada aluminaattsementi, mis on tunduvalt suurema eksotermiaga. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul ei ole üle 6. M= F/v .m- pinnamoodul, F- konstruktsiooni välispind (m 2) V- konstruktsiooni ruumala (m3). Soojendamise meetodit kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul on üle 6. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljast lisasoojust auruga või elektriga juurde 33
Aluminaattsement valmistatakse lubjakivist ja boksiidist. Ta on kiirelt kivistuv, suure tugevusega sideaine. Normtugevuse saavutab ta juba 3 päevaga ja sellest esimese päevaga 80...90%. Tardumisel ja kivistumisel eritab ta palju soojust. Talvistel töödel on see kasulik, kuid suvel võib olla kahjulik, kuna kõrges temperatuuris aluminaattsemendi tugevus langeb. Keemiline püsivus on tal parem kui tavalisel tsemendil. Aluminaattsementi kasutatakse kohtades, kus on vajalik kiire kivistumine, suurem keemiline püsivus, ja talvistel töödel. 22. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Betoone koos mullbetoonidega on jaotatud ka alljärgnevalt: Kerged 400...1800 kg/m3 Normaalsed 2200...2600 kg/m3 Rasked 3000...4000 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes
betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 800C-ni ja täitematerjale 400C-ni, tsementi ei soojendata. Vesi on betooni koostismaterjalidest kõige suurema soojamahtuvusega. Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga. Ka betooni pealispind kaetakse kinni. Talvistel töödel võib kasutada aluminaattsementi, mis on tunduvalt suurema eksotermiaga. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul ei ole üle 6. m- pinnamoodul, F- konstruktsiooni välispind (m2) ja V- konstruktsiooni ruumala (m3). · Soojendamise meetodit kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul on üle 6. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa
Hüdrauliliste lisanditega tsemendid tarduvad aeglasemalt. Kasutatakse neid peamiselt hüdrotehnilistes- ja maa-alustes ehitustes. Aluminaattsement. See on kiiresti kivistuv, tugev sideaine. Normtugevuse saavutab aluminaattsement juba 3 päevaga, sellest olulise tugevuse juba esimese päevaga. Tardumisel ja kivistumisel eraldab aluminaattsement palju soojust. Talvistel töödel on see kasulik. Suvel aga võib kõrges temperatuuris aluminaattsemendi tugevus langeda. Aluminaattsementi kasutatakse talvistel töödel või kohtades, kus on vajalik kiire kivistumine, 101 suurem keemiline püsivus. Paisuv tsement. Niiskes keskkonnas kivistumisel see paisub. Paisumise tõttu ta tiheneb ja täidab hästi vormid. Õhus kivistudes paisuv tsement ei kahane. Paisuvat tsementi kasutatakse: vuukida ja pragude tihedalt täitmisel, ankrupoltide paigaldamisel,
annaabi.ee 
