21 Mulla reaktsioon Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsiooni vahekorda. Neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH--ioonide hulk võrdne, happelise reaktsiooniga mullas on ülekaalus vesinikioonid, leeliselise reaktsiooni korral aga hüdroksiidioonid. Mulla happesus on põhjustatud vesinik- ja alumiiniumioonidest mullas. Mulla happesus jaotatakse: 1. Aktiivne happesus põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. Happelise reaktsiooni korral on ülekaalus H+, neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH- hulk võrdne ja pH=7. Vesinikioonide kontsentratsiooni tähistatakse pH. Arvuline väärtus näitab vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivset kümnendlogarotmi.
kolloide. 32. Küllastusaste Küllastusaste näitab kui mitu protsenti neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. Tähistatakse V. V=S/T*100 (%) Mida väiksem on mulla küllastusaste, seda rohkem on muld vaesunud alustest ja halvem on viljakus. Kui V<50%, siis muld vajab tugevat lupjamist. Kui V=50...75%, siis muld vajab mõõdukat lupjamist. Kui V>75, siis muld tavaliselt lupjamist ei vaja. 33. Mulla aktiivne happesus. Mulla happesus on põhjustatud vesinik- ja alumiiniumioonidest mullas. Mulla happesus jaotatakse: Aktiivne hapesus ja potentsiaalne hapesus. 1) Aktiivne happesus põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. Happelise reaktsiooni korral on ülekaalus H+, neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH- hulk võrdne ja pH=7. Vesinikioonide kontsentratsiooni tähistatakse pH. Arvuline väärtus näitab vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivset kümnendlogarotmi
alused. Tähistatakse V. V=S/T*100 (%) Mida väiksem on mulla küllastusaste, seda rohkem on muld vaesunud alustest ja halvem on viljakus. Kui V<50%, siis muld vajab tugevat lupjamist. Kui V=50...75%, siis muld vajab mõõdukat lupjamist. Kui V>75, siis muld tavaliselt lupjamist ei vaja. 27. Mulla happesuse liigid ja reaktsioon. Mulla happesus on põhjustatud vesinik- ja alumiiniumioonidest mullas. Mulla happesus jaotatakse: Aktiivne hapesus ja potentsiaalne hapesus. 1) Aktiivne happesus põhjustavad mullalahuses vabalt esinevaid vesinikioonid. Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. 2) Potentsiaalne happesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H+ ja Al+3 ioonidest. Nimetatakse ka mulla tahke faasi happesuseks. Jaguneb kaheks:
· Kui V=50...75%, siis muld vajab mõõdukat lupjamist. · Kui V>75, siis muld tavaliselt lupjamist ei vaja. Mulla happesuse liigid ja reaktsioon. Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsiooni vahekorda. Neutraalse reaksiooni korral H+ ja OH--ioonide hulk võrdne, happelise reaktsiooniga mullas on ülekaalus vesinikioonid, leeliselise reaktsiooni korral aga hüdroksiidioonid. Mulla happesus on põhjustatud vesinik- ja alumiiniumioonidest mullas. Mulla happesus jaotatakse: · Aktiivne happesus POOLIK 35. Mulla puhverdusvõime. on mulla võime vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reksiooni muutusele.Põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvad nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid.. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. PV ja ka neeldumis mahtuvuse suurendamiseks
annaabi.ee 
