perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka luuletustele ja juttudele. Ta kirjutas veel teisigi kooliraamatuid: "Veikene Geograafia" (1868), "Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878), aga ka noodikogusid ja veel mitmeid õpikuid. Jakobsoni õpikud on eesti kooli ajaloos ühed kõige kauem kasutamist leidnud õpperaamatud, neid kasutati koolides veel uue sajandi alulgi. Ühiskondlikust tegevusest lahutamatud on Jakobsoni luulekogu nimega "Lauliku C. R. Linnutaja laulud", mis enamasti sisaldas isamaalisi luuletusi, loodus- ja armastuslüürikat ning lastelaule. Oma elu lõpuaastad veetis ta Kurgjal, millest on praeguseks tehtud talumuuseum. 1882 aastal haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri 19. märtsil 1882. aastal Kurgjal. Seal on ka twma tegevuste jäädvustamiseks ka muuseum.
v "Veikene Geograafia" (1868) Fourth level Fifth level v "Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878) v Noodikogud "Wanemuine Kandle healed" (2 vihku, 1869, 1871) ja "Rõõmus laulja" (1872). Jakobsoni õpikud on eesti kooli ajaloos ühed kõige kauem kasutamist leidnud õpperaamatud, neid kasutati koolides veel uue sajandi alulgi. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level v Luulekogu (1870)"Lauliku C. R. Linnutaja laulud"(pseudonüüa Linnutaja) sisaldas isamaalisi
luuletustele ja juttudele. Ta kirjutas veel teisigi kooliraamatuid: "Veikene Geograafia" (1868), "Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878), aga ka noodikogusid. Taotledes eesti laulukooridele algupärast repertuaari, andis ta välja noodikogud "Wanemuine Kandle healed" (2 vihku, 1869, 1871) ja "Rõõmus laulja" (1872). Jakobsoni õpikud on eesti kooli ajaloos ühed kõige kauem kasutamist leidnud õpperaamatud, neid kasutati koolides veel uue sajandi alulgi. Ühiskondlikust tegevusest lahutamatud on Jakobsoni (pseudonüümiga Linnutaja) luulekogu "Lauliku C. R. Linnutaja laulud", mis enamasti sisaldas isamaalisi luuletusi, loodus- ja armastuslüürikat ning lastelaule (sisaldas ka tõlkeid - peamiselt saksa luuleklassikast, ilmus aastal 1870) ja paljumängitud näidend "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aea inimesed" (1872), mis võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu. Jakobsoni kõik teosed olid uues
luuletustele ja juttudele. Ta kirjutas veel teisigi kooliraamatuid: ,,Veikene Geograafia" (1868), ,,Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878), aga ka noodikogusid. Taotledes eesti laulukooridele algupärast repertuaari, andis ta välja noodikogud ,,Wanemuine Kandle healed" (2 vihku, 1869, 1871) ja ,,Rõõmus laulja" (1872). Jakobsoni õpikud on eesti kooli ajaloos ühed kõige kauem kasutamist leidnud õpperaamatud, neid kasutati koolides veel uue sajandi alulgi. Ühiskondlikust tegevusest lahutamatud on Jakobsoni (pseudonüümiga Linnutaja) luulekogu ,,Lauliku C. R. Linnutaja laulud", mis enamasti sisaldas isamaalisi luuletusi, loodus- ja armastuslüürikat ning lastelaule (sisaldas ka tõlkeid - peamiselt saksa luuleklassikast, ilmus aastal 1870) ja paljumängitud näidend ,,Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed" (1872), mis võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu. Jakobsoni kõik teosed olid
annaabi.ee 
