Õnneks teisel kontserdil asi muutus, kui teiste lugude kõrval esitati ka Propelleri muusikat. Nõgisto ei sallinud Propellerit aga üldse, kuid nähes, et teist võimalust pole, otsustas asjaga kaasa minna. Ruja muusikat mõjutas kindlasti NSV Liit. Paljudel juhtudel üritas KGB Ruja tegevust ära keelata. Muusikaga taheti provotseerida ja edastada rahvale oma mõtteid ja tundeid. Ansambli käekäiku mõjutas ka tihe liikmete vahetus. 1986. Aastal muutis ansambli edasist käekäiku Juri Altov, kelle eestvõttul saigi kontsertuur Venemaale võimalikuks. Aja jooksul muutus ruja koosseis väga palju. Tuntumad nimed ansamblis olid Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Igor Garsenik, Andres Põldroos ja Tiit Haagma. Ruja koosseisus oli vähest aega ka näiteks Siiri Sisask. Palju muutis Ruja saatust Rein Rannapi lahkumine ning naasmine. Rannapi tagasipöördumine tõi mõranenud bändi ,,uut hingamist". Muusikastiil muutus drastiliselt proge-rock´ist kommertsmuusikaks
Mõnesid tema laulusõnu peetakse nii võimsateks ja emotsionaalseteks, et need jätavad tugeva mulje ka neile, kes eesti keelt ei oska. Kuid bändi sisekliima oli siiski ebastabiilne. Sel perioodil on Alenderil probleemid ka häälega ja ansambli ette asub Indrek Patte. Patte lindistas mitmed tuntud lood nagu "Meeste laul" ja "Mis teha?" ja kui Alenderi hääl korda sai jäi ta bändi juurde taustalauljaks. Sel ajal võeti bändi tööle ka "manager" Juri Altov, kes nägi "Ruja"-s potensiaali ka väljaspool Eestit. Ta püüdis "Ruja" muuta "kellekski teiseks" - bändiks, kes oleks populaarne ka endises Nõukogude Liidus. See tähendas aga laule vene keeles. See idee lõhestas bändi, sest oli nende kokkusaamise põhimõtete vastu, mis pandi paika juba 1971. a. Pinge bändiliikmete suhetes kasvas. Alender tegi lauludest vene versioonid ja sellest tehti ka hiljem venekeelne LP "Pust budet vsjo". See kõik aga oli juba "Ruja" hingekell ja "lõpu algus"
Aega mööda koosseisu sisesed pinged kasvasid. Alender tegi osadele lauludele venekeelsed sõnad ning veidi hiljem avaldasid nad uue venekeelse albumi ,,Pust budet vsjo". Sellest saigi paraku ansambli hingekell. Kõige rahulolematum oli Jaanus Nõgisto ning bänd oli üleüldse õnnetu selle väsitava tuuri käigus endises Nõukogude Liidus, kohtades nagu Siber ja Tajikistan. Selleks ajaks võttis alkohol üle ,,kõike parandava ravimina". Lõpuks tuli teha valik, kas Nõgisto või Altov. Kahjuks pidi lahkuma Nõgisto. Rujat, nagu me seda teame, ei olnud enam. Bänd lõpetas tuuri Nevil Blumbergiga, kes ,,kaaperdas" Ruja kõla, muutes selle oma Yngwie Malmsteeni sarnaste soolodega. Ajalooline kontsert oli 1998. aastal Tartu Rock Festivalil. Urmas Alender oli väga joobes ning ilmselgelt õnnetu ansambli muusikaga laval. Peagi oli Blumberg bändist väljas ning ansambel proovis viimast korda 1998. aastal kitarristi, Raul Jaansoniga. See
Mõnesid tema laulusõnu peetakse nii võimsateks ja emotsionaalseteks, et need jätavad tugeva mulje ka neile, kes eesti keelt ei oska. Kuid bändi sisekliima oli siiski ebastabiilne. Sel perioodil on Alenderil probleemid ka häälega ja ansambli ette asub Indrek Patte. Patte lindistas mitmed tuntud lood nagu "Meeste laul" ja "Mis teha?" ja kui Alenderi hääl korda sai jäi ta bändi juurde taustalauljaks. Sel ajal võeti bändi tööle ka "manager" Juri Altov, kes nägi "Ruja"-s potensiaali ka väljaspool Eestit. Ta püüdis "Ruja" muuta "kellekski teiseks" - bändiks, kes oleks populaarne ka endises Nõukogude Liidus. See tähendas aga laule vene keeles. See idee lõhestas bändi, sest oli nende kokkusaamise põhimõtete vastu, mis pandi paika juba 1971. a. Pinge bändiliikmete suhetes kasvas. Alender tegi lauludest vene versioonid ja sellest tehti ka hiljem venekeelne LP "Pust budet vsjo". See kõik aga oli juba "Ruja" hingekell ja "lõpu algus"
annaabi.ee 
