AAC (Augumentative and Alternative Communication, Augmentatiiv- ja alternatiivkommunikatsioon ) Joonas on liitpuudega kõnetu noormees, kes õpib individuaalse õppekava alusel hooldusõppes põhikooli lõpuklassis (nimi muudetud). Joonas istub ratastoolis poollamavas asendis, oma pead hoiab ta püstiasendis spetsiaalse toe abil. Paremat kätt suudab Joonas aga ise pisut tõsta. Klassi siseneb külalisena kõrge riigiametnik, kes vaatab kaastundlikult poissi. Joonas palub pilguga kasvatajalt (õppetöö tugiisik klassis) kõnekommunikaatorit. Väikese pingutuse järel vajutab ta kommunikaatorile ja sealt kostub kasvataja häälega poisi pöördumine "Tere, minu nimi on Joonas. Mis sinu nimi on?". Ootamatu kõnetamine kõnetu inimese poolt tekitab külalises kerge jahmatuse, enne kui ta suudab vastata. Vähehaaval tekib dialoog, milles mõlema vestleja tugiisikuna osaleb ka kasvataja. ...
Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas. Väljaõppega seondub üks oluline a...