õpilane. Teiste arvamuste kohaselt oli ta Giotto õpilane. Esimene Simone'i töö on tuntud fresko ''Maestas'' Sienas Jumalaemast ja Kristusest. Originaal maalitud 1315, restaureeritud meistri poolt 1321, kuna oli saanud niiskuse käes kahjustada. 1320 maalis ta ühe altari osa St. Catherine kiriku jaoks Pisas, mis nüüdseks on tükkideks võetud- üks osa on Pisa akadeemias ja kaks teist tükki teistes hoonetes samas linnas. Järgmisel aastal oli ta Orvietos ning maalis üht altariosa San Dominico kirikule, mis on praeguseks säilitatud selle linna muuseumis. Ta naasis tagasi Sienasse. Ta oli tegevuses 1328 oma imelise portreega Foglianost, mis oli esimene maal ajaloolisest tegelasest. Maalil on kujutatud siis Siena väepealikku ratsutamas kahe linna vahel, mis ta firenzelastelt oli vallutanud. See on ka üks esimesi ratsakujutisi peale antiikaega ja järgib ilmselt roomlaste triumfikäigu põhimõtet. Fogliano on maalil ühtaegu suursugune, aga
jätnud firenze traditsiooni ilusast joonistusest ja valgusest ning varjust. Sellega kerkib esile samast perioodist Madonna Sheffieldis, kus õhuline, romantiliselt lagunev arhitektuur ja õrn Virgini nägu näivad väärilisena noore õpipoisi tööle. Samast perioodist näeme Madonno di Piazza Pistoias Duomo väljakul; Verrochio oli volitatud seda tegema, kuid nähtavasti andis selle keskpärasele Lorenzo di Credile. Selle töö altariosa, mis on hetkel Louvre'is, kordab väiksemate mõõtmetega ja tähtsamate vormidega kuulsat Maarja kuulutust (Uffizi). Kõige kuulsam teos, mis on loodud koostöös Verrochioga, on Kristuse ristimine (Uffizi). Siin tegi Leonardo ilusa blondi ja elutu ingli maali vasakusse külge ning osa maastikust inglite peade kohal, kus veed ja mäed vibreerivad ja sulanduvad olustiku peenesse loori. Isegi Leonardo esimesed iseseisvad tööd Madonnad, mis asuvad Münchenis ja Leningradis ja Maarja
Rumeeniast kuni Hadrianuse vallini. Mitraismi lõpp: Religiooni kadumise kohta on väga vähe informatsiooni. Theodosius I- se seadus muutis paganismi 394. aastal illegaalseks. Ametlik Mitra tunnustamine armees peatus samal ajal, kuid puudub informatsioon selle kohta, mis mõju seadusel veel lisaks oli. Kohad, kust võib Mitraismi jälgi leida: Itaalia: San Clemente'i basiilika Roomas on säilitanud puutumatu mitraeami ja selle altariosa moodsa kiriku all asuvas kaevandis. Castra Peregrinorumi mitraea Roomas, mis kaevati välja Santo Stefano Rotondo basiilika alt 20. saj. Ostia Antica, Rooma sadam, kus on seni leitud 17 mitraead. Saksamaa: Diebutgi muuseum näitab leide mitraeumi ajast, kaasa arvatud ka keraamikat, mida kasutati teenistustes. Hanau muuseum on välja pannud mitraeumi rekonstruktsiooni. Inglismaa: Newcastle'i Ülikooli Muuseumis võib näha leide kolmest auskohast piki
Sünnilinn Firenze. Medicite perekond oli suur kunstisoosija, nad finantseerisid ehitisi jne. 1. Arhidekt Brunelleschi (1377-1446) Tegi Firenze toomkirikule kupli. esimene kuppelehitus. Tehtud gooti stiilis Teine ehitis- Leitud Lastekodu Firenzes Kolmas ehitis- San Lorenzo basiilika(kirikutüüp pikliku põhiplaaniga,jaguneb löövideks, osadeks) Firenzes Neljas ehitis- Santo Spirito kirik Firenzes Kirikus asus läänes, altariosa idas (ALLPOOL ON MARTA OMAST) Leon Battista Alberti (1404-1472) Santa Maria Novella kirik Firenzes. Võttis antiiki tunduvalt rohkem eeskujuks. San Frasesco kirik Riminis. San Andrea kirik Mantovas Tuntumad vanarenessasni arhitektid olid veel: Giluliano da Sangallo, tema oli üks paljudest palazzode tegijatest. Luciana Laurana. Tullio Amadeo jt. PALAZZO – üliku v jõuka linnakodaniku linnaresidents. Tavaliselt kas kahe- või kolmekordne,
rahvast, see aga oli kristlastele esmatähtis. Basiilika on avar ristkülikukujuline hoone, mille siseruum on sammastega jaotatud pikkadeks löövideks (3-5, vahel ka 7 ja isegi 9 löövi). Keskmine lööv ehitati külglöövidest kõrgemana, selle ülaosas e. valgmikus olevad aknad valgustasid kesklöövi, mis idaosas (kristlikud kirikud ehitati valdavas enamuses ida- läänesuunalistena) lõppes poolümara ruumi e. apsiidiga, kus asusid altar ja vaimulike istekohad. Mõnikord ehitati altariosa ja pikihoone vahele põikhoone (põiklööv e. transept). Mis algul eendus pikiehitisest väga väha või ei eendunud üldse. Põiklööv oli pealöövist eraldatud suure kaarega, seda nimetati võidukaareks e. triumfikaareks. Lööve eraldasid enamasti korintose stiilis võrdlemisi tihedalt asetatud sambad, mis olid omavahel ühendatud kaartega või kaetud talastikuga. Lagi oli kas lihtne lahtine sariklagi või lame talalagi. Viimane võis olla kaetud maalingute või kassettidega
annaabi.ee 
