ideaalmaastik, heroiline maastik 2. paraadportree e. Esindusportree, välisele sarnasusele lisaks toonitati aadlike ja kuninglike perekondade ühiskondlikku seisundit ja iseloomu. Tekkis 17. saj. 3. Skulptuur ja autor: Lorenzo Bernini - Apollo ja Daphne; Püha Theresa ekstaas. É. Maurice Falconet Peeter I ratsamonument Peterburis. 4. Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e. zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega); portreemaalid; loomamaal ehk animalistika; natüürmort; väikeseid olustiku- ja maastikumaalid ,,väikesed hollandlased". 5. ,,väikesed hollandlased" - nii nimetatakse Hollandis väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavaid väikeseid olustiku- ja maastikumaale mis spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. 6. ROKOKOO stiil tekkis Prantsusmaal 18.saj. I pool(1710-1760) 7
sajandisse, mõnel maal kestis isegi selle III veerandi lõpuni. Pärisbarokk Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja toreduseihalus. Sellised tunnused on kõige selgemini nähtavad katoliku kiriku mõju all olevates maades - Itaalias, Hispaanias, Madalmaade lõunaosas (ehk Flandrias) ja Lõuna-Saksamaal. Nimetagem seda lühiduse ja selguse mõttes pärisbarokiks. Jälle sai oluliseks kirikute rajamine ja nende kaunistamine seina- ja altarimaalidega. Paljud barokk-kirikud on seest nii kaunid, et tollasel lihtsurelikul võis tõesti tekkida tunne, et ta on paradiisi sattunud. Barokk pidas oluliseks ka ilmaliku võimu ülistamist. Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente. Barokk Eestis Põhjamaiselt tagasihoidlikum oli barokkstiil Põhja-Euroopas, ka meil Eestis. Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. Sealsed väheldased ja lihtsad, kuid oma raidportaalide,
Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669) 17. saj. = Hollandi vabariigi õitseaeg, Euroopa tugevaim mereriik, alles 18 saj alguses tõrjub ta sellelt kohalt Inglismaa. Siis algab ka allakäik. Asumaad Aasias & Ameerikas, tähtsaim Indoneesia. Hollandi kaupmehed tõid Euroopasse vürtse. Hollandi poolt raj N.Y. (siis Uus-Amsterdam). Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega), portreemaalid, animalisdtika, natüürmort. Väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavad väikesed olustiku- ja maastikumaalid = `väikesed hollandlased`, kes spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. Tähtsaim kunstikeskus oli Amsterdam. Hollandi maalikunstis valitsevad pruunikad ja hallikad värvitoonid. väikesed hollandlased: Jan Vermeer van Delft
Käivitus nn. vastureformatsioon, mille käigus katoliiklus üritas end inimestele taas lähedaseks muuta arusaadavaks teha. Reformiti nii jumalateenistuse korda, kiriklikku kirjandust, kooliharidust jne. Heaks propagandarelvaks osutus taevaseid kõrgusi maa peale manav kunst, seda enam, et paljud reformeeritud usulahud kiriklikku kunsti silma otsaski ei kannatanud (tuletagem meelde pildirüüstet). Jälle sai oluliseks kirikute rajamine ja nende kaunistamine seina- ja altarimaalidega. Paljud barokk-kirikud on seest nii kaunid, et tollasel lihtsurelikul võis tõesti tekkida tunne, et ta on paradiisi sattunud. Barokk pidas oluliseks ka ilmaliku võimu ülistamist. Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente. Sedalaadi barokk juurdus ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina- Ameerikas, kus seda hispaania koloniaalstiiliks nimetatakse.
Käivitus nn. vastureformatsioon, mille käigus katoliiklus üritas end inimestele taas lähedaseks muuta arusaadavaks teha. Reformiti nii jumalateenistuse korda, kiriklikku kirjandust, kooliharidust jne. Heaks propagandarelvaks osutus taevaseid kõrgusi maa peale manav kunst, seda enam, et paljud reformeeritud usulahud kiriklikku kunsti silma otsaski ei kannatanud (tuletagem meelde pildirüüstet). Jälle sai oluliseks kirikute rajamine ja nende kaunistamine seina- ja altarimaalidega. Paljud barokk-kirikud on seest nii kaunid, et tollasel lihtsurelikul võis tõesti tekkida tunne, et ta on paradiisi sattunud. Barokk pidas oluliseks ka ilmaliku võimu ülistamist. Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente. Sedalaadi barokk juurdus ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina- Ameerikas, kus seda hispaania koloniaalstiiliks nimetatakse.
Käivitus nn. vastureformatsioon, mille käigus katoliiklus üritas end inimestele taas lähedaseks muuta arusaadavaks teha. Reformiti nii jumalateenistuse korda, kiriklikku kirjandust, kooliharidust jne. Heaks propagandarelvaks osutus taevaseid kõrgusi maa peale manav kunst, seda enam, et paljud reformeeritud usulahud kiriklikku kunsti silma otsaski ei kannatanud (tuletagem meelde pildirüüstet). Jälle sai oluliseks kirikute rajamine ja nende kaunistamine seina- ja altarimaalidega. Paljud barokk-kirikud on seest nii kaunid, et tollasel lihtsurelikul võis tõesti tekkida tunne, et ta on paradiisi sattunud. Barokk pidas oluliseks ka ilmaliku võimu ülistamist. Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente. Ehituskunst Kirikud Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema
annaabi.ee 
