● 1-aastane kultuurtaimena ● Peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks Vanas Maailmas ● Suurimad linakasvatuspiirkonnad on USA, India, Hiina, Etioopia,Venemaa, Euroopa Liit ja Kanada ● Kasvab 60 - 175 cm kõrguseks ● isetolmleja ● Õli sisaldus u 30-50% ● Kasutatakse püssirohu valmistamisel ● Õied – sinised (valged,roosad) ● Vars – pikk, peen, silinderjas ● Lehed – kitsad Kanep (Cannabis sativa) ● Looduslikult kasvab Aasia mägipiirkonnas, Altais ja Tjan-Šanis ● Tugev püstine kiirekasvuline üheaastane rohttaim ● Kasvatatakse lähistroopilises kliimas ● Kiu- ja õlitaim ● Tahab head mulda ● Tuultolmleja ● Keskmiselt 1.5 m pikkune ● Üks tugevamaid kiudaineid ● Kanepivarres on kiudu kuni 25% ● Tehakse laevaköisi, nööre, kotte jne Kanep (Cannabis sativa) Puuvill (Gussypium) ● Troopilisel ja lähistroopilistel aladel ● Suurimad tootjad on Hiina, ● India ja USA.
arvatakse maapõues peituvat ligikaudu 60 000 tonni, kuid uuritud varu on sellest vaid pool. Suurimad ressursid on Lõuna-Aafrika Vabariigis (35 000 t), USA-s (6940 t), Brasiilias (3870 t), Kanadas (2500 t) ja Venemaal (pole avaldatud). Venemaal on kulda pestud paljudes kohtades, eriti tulemusrikkalt Taga-Baikalimaal, Ida-Siberis ja Kaug-Idas (Leena, Aldani, Indigirka, Oljokma, Vitimi, Kolõma, Amuuri jt. piirkondades), Sahhas (Kulari leiukohas), Tsukotkal, Altais ja Uuralis. Sealjuures on kõigis neis paigus seni toodetud suurte kadudega. Enamus kulda ei lähe siiski eheteks ega isegi mitte kuldmüntideks, vaid seda kasutatakse mujal. Kuna kuld on hea elektrijuht ning seda annab kanda väga kergesti teiste metallide pinnale, kasutatakse seda peaaegu kõikvõimalike kõrgtehnoloogiliste seadmete juures, kus elektrilised ühendused on väga olulised. Näiteks kõigi autode turvapatjadel on kullast vooluring
kasutatud guasse. Veel võis näitusel näha akvarellmaale aastaaegadest. Need mind niiväga ei kõitnud kui Viive Väljaotsa tööd, kuid põnev oli neid sellegipoolest vaadata. Järgmisena külastasin Saaremaa Erakunstikool `` Annet``. Mis asub aadressil Lossi tn. 5 Kuressaare. Seal sai uurida Leili Muuga näitust`` Nostalgia``. Näitus avati 27.10.08 ja kestis kuni 26.11.08. Leili muuga on sündinud 14.11.1922 Altais, maima külas Venemaal. Leili Muugal on väga palju tõid Saaremaast ja just selle loodusest. Samuti kajastavad tema pildid palju talutöid. Isiklikult meeldis mulle eriti töö nimega `` Saaremaa maastik lammastega``, mis on valminud 1980 aastal. Töös on kasutatud akvarelle ja õlisid. Tema tööd tundusid kuidagi kodused ja omamoodi hubased. Maalidest oli lihtne aru saada ning võibolla see tegigi selle näituse nii põnevaks.
asub haavale soodsaimas piirkonnas[11]. Põhjas ulatub haava levila kuni metsade leviku põhjapiirini tundras, lõunas kasvab ta aga steppides, poolkõrbetes ja isegi soolakmuldadel. Mõnevõrra eriarvamustel ollakse Islandil levinud haava suhtes: ühed väidavad, et ta kasvab seal looduslikult, teised seevastu, et haab on Islandil eksootliik. Alpides ulatub haava kasvuala 1300– 2000 meetri kõrgusele üle merepinna, Püreneedes 1600 meetrini, Kaukaasias ja Altais 1900 meetrini. Aasias ulatub tema levila Siberist Amuurimaani (mõnede autorite andmetel isegi kuni Kamtšatkani), haab kasvab Mongoolias, Hiinas, Jaapani põhjaosas, kuid ka Põhja-Aafrikas. Ulatusliku areaali piires kasvab see puuliik erisugustel kasvukohtadel, ent eelistab siiski viljakamaid muldi. Väriseb nagu haava leht, ütleb rahvasuu. Haava teaduslik liiginimetus tremula tuleneb kahtlemata temale omasest lehtede värinast (ld. tremula – värisev).
Lubatud jahiviisid ja aeg: kastlõksuga, puult või ehitiselt kohe surmava püünisrauaga, samuti varitsus- ja hiilimisjahina ja jahikoeraga 1.nov-28.veeb Kivinugis (Martes foina) Selts: kiskjalised Sugukond: kärplased. Välimus: 1-2kg, 40- 50cm. Värvuselt pisut hallikam kui metsnugis. Rinnalaik on enamasti valge, harva kollakas ja see hargneb esijalgadele. Vastupidiselt metsnugisele on kivinugisel tallaalused talvel karvadeta. Levik: Kesk- ja Lõuna-Euroopas, ka Altais, Hiinas ja Mongoolias. Arvukus Eestis: vähearvukas Toitumine: sama mis metsnugisel.Sigimine; sama mis metsnugisel Probleemid: meeldib närida autode elektijuhtmeid Lubatud jahiviisid ja aeg: kastlõksuga, puult või ehitiselt kohe surmava püünisrauaga, samuti varitsus- ja hiilimisjahina ja jahikoeraga 1.nov- 28.veeb. Mäger (Meles meles) Selts: kiskjalised Sugukond: kärplased. Välimus: 60-90 cm; kaal 15 35kg
DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 24 Käbid 5...9 cm pikad, läbimõõt 2...4 cm, suvel tumerohelised. Seemnesoomused valminult pruunid, sametkarvased, laikumera tüvega, kattesoomused pole nähtavad. Käbid valmivad sept. II poolel okt. Seemnetiib helepruun. H=30 (40) m. Siberi nulu areaal on väga lai. Põhjapiir Euroopa-osas ulatub 64. põhjalaiuskraadini ja lõunapiir Permini (57º laiuskraadini). Siberis ulatub areaal kuni Ida-Siberini. Kasvab ka Altais, Sajaanides. Talub madalaid temperatuure. Väga varjutaluv, võib kasvada väga suure täiusega (tiheda) puistuna ja teiste puude turbe all. Mullastiku suhtes nõudlik. Õhusaaste suhtes tundlik. Venemaal toodetakse kanada palsami asendajat siberi nulu vaigust, mida kasutatakse sarnaselt kanada palsamile optikainstrumentide läätsede liimimiseks. Võrsetest ja okastest valmistatakse ka nuluõli, mida kasutatakse parfümeeriatööstuses, likööri-viinatööstuses ja toorainena sünteetilise
kirmega sinakasmustaks. Vilja lihakas kiht on pruunikasroheline, vaiguse maitsega ja sisaldab 13 tiivata pruuni pikliku kuju ning kõva kestaga väikest seemet. Valminud käbid ei avane (kadaka seemneid levitavad peamiselt linnud). 20. Sabiina kadakas (Juniperus sabina) Madal 1...2 m kõrgune mägipõõsas. Areaal katkendlik. Kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopa mäestikes, Krimmis, Kaukaasias, Altais. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid väga valgusenõudlik. Talub põuda. Aeglase kasvuga ja külmakindel. Meil haljastuses väga tihti kasutamist leidev, tänu just oma vähenõudlikkusele. Paljundatakse nii seemnetega kui vegetatiivselt. · Võrsed, samuti okkad (soomused) tumerohelised, hõõrudes lõhnavad ebameeldivalt. Okkad vanematel põõsastel soomusjad, 0,1...0,2 cm pikad, vastakute katusekivitaoliselt katvate paaridena, ovaalse vaigunäärmega
annaabi.ee 
