Kihnus oli kombeks käia ühiselt käsitööd tegemas. Läbi aegade on kihnu naised olnud väga leidlikud, luues vähese materjaliga suurepäraseid käsitööesemeid.(www.kihnukaubamaja.ee). Toote turustamise kanaliks on autorid valinud veebipoe Etsy (www.etsy.com). Tegemist on rahvusvahelise käsitööd pakkuva interneti leheküljega, kus pakkujaid ning tarbijaid on üle maailma. Toote kirjeldus Toode: käsitsi kootud nutikindad (pilt 1). Kindad on kootud alpakavillast, mis on allergiavaba, eriti pehme ja soe, lisaks aitab alpakavill leevendada liigesehaigusi. Kinda näpuotsad on kootud puutetundliku funktsiooniga lõngast. Põhjamaises kliimas on tegemist äärmiselt praktilise tootega. Tänapäeval kasutame me peaaegu kõik puutetundlikke seadmeid ja talvel oleme kogenud seda kurikuulsat probleemi – puuteekraan ei tööta meie talvekinnastega. Just sellepärast ongi inimestele vaja puuteekraaniga sobivaid talvekindaid.
kuna kiud ei ole kaetud lanoliiniga (villa õli), siis on alpakavill ka vett hülgav ning seda on raske süüdata. Alpakavill ei ole nii säbar kui lambavill, mistõttu ei ole ta ka nii elastne. Ka tugevus on väiksem kui lambavillal, mistõttu ketramisel kasutatakse suuremat keeret, mis vähendab mingil määral aga lõnga pehmust. [2] Alpakakiud on 200-300 mm pikk, peenus on võrreldav keskmise peenusega ja peene lambavillaga. Alpakavillast kangad on hästi drapeeruvad ja neil ei teki pillingut. Kiu pinna soomuselisus ei ole peaaegu nähtav, kiu ristlõikepind on ovaalne või ümmargune. [4: 152] 5.3 Katekooriad villa peensuse järgi Keskmine kiudude jämedus on 15-60 mm. Sellise kiu tugevus niiskuse mõjul väheneb ja vill on keskmise venivusega. Nagu ka lambavillal, saavutatakse tekstiiltoodete elastsus kiu loomuliku säbaruse tõttu. [6] Royal Alpaca (vähem kui 19 ) Baby Alpaca (22,5 ) Superfine Alpaca (26,5) Huarizo (29 )
vett hülgav ning seda on raske süüdata. Alpakavill ei ole nii säbar kui lambavill, mistõttu ei ole ta ka nii elastne. Ka tugevus on väiksem kui lambavillal, mistõttu ketramisel kasutatakse suuremat keeret, mis vähendab mingil määral aga lõnga pehmust. [2] 10 Alpakakiud on 200-300 mm pikk, peenus on võrreldav keskmise peenusega ja peene lambavillaga. Alpakavillast kangad on hästi drapeeruvad ja neil ei teki pillingut. Kiu pinna soomuselisus ei ole peaaegu nähtav, kiu ristlõikepind on ovaalne või ümmargune. [4: 152] 5.3 Katekooriad villa peensuse järgi Keskmine kiudude jämedus on 15-60 mm. Sellise kiu tugevus niiskuse mõjul väheneb ja vill on keskmise venivusega. Nagu ka lambavillal, saavutatakse tekstiiltoodete elastsus kiu loomuliku säbaruse tõttu. [6] Royal Alpaca (vähem kui 19 μ) Baby Alpaca (22,5 μ) Superfine Alpaca (26,5μ)
olevale liikumatule õhule. Alpakavill ei ole kare nagu lambavill, mis teeb kiu hüpoallergiliseks ja kuna kiud ei ole kaetud lanoliiniga, siis ei ole alpakavill ka vett tõrjuv. Alpakavill ei ole nii säbar kui lambavill, mistõttu ei ole ta ka nii elastne. Ka tugevus on väiksem kui lambavillal, mistõttu ketramisel kasutatakse suuremat keeret, mis vähendab mingil määral aga lõnga pehmust. Alpakakiud on 200-300 mm pikk, peenus on võrreldav keskmise peenusega ja peene lambavillaga. Alpakavillast kangad on hästi drapeeruvad ja neil ei teki pillingut. Alpakavilla kasutatakse nii puhtal kujul kui ka segatuna lambavilla, teiste loomade kõrgekvaliteedilise villa ja siidiga. Alpakavillast valmistatakse nii kamm- kui ka kraaslõnga. Hinnatud kiud on cria - pügatud noorloomadelt, mis oma omadustelt on kergem, soojem ja pehmem kui kašmiir. Parima kvaliteediga vill on Arequipa Fleece, mida
a kujunes välja uus süsteem Süsteem tugines seitsmele numbrile I – 1; V – 5; X – 10; L – 50; C – 100; D – 500; M – 1000 7. Kesk- ja Lõuna-Ameerika Maiad – 300 aastat e.m.a piltkiri Numbreid tähistasid täpid ja kriipsud. Nulli tähistamiseks erikujuline märk. Inkad – arvestust peeti “kipudega” (Quipu) Kipu oli andmekandja, sellel olid sõlmede abil märgitud numbrilised väärtused või muu teave. Kipu nöörid olid valmistatud laama- või alpakavillast või ka puuvillast. Sõlmitud nööride arv võis ulatuda mõnest kuni kahe tuhandeni 8. Muistne Hiina Riigiraamatupidamissüsteem 1122-256 e.m.a. Olulised muudatuse 19. saj. m.a.j. Esimene mehhaaniline abivahend Arvelaud Leiutatud umbes 2600 e. m.a. Hiinlase Cheuo-Ly poolt – suan-pan Euroopas esmakordselt kirjeldatud kreeklaste poolt - abakus 9. Arvepidamine Keskajal Keskajaks loetakse erinevaid perioode. Osad peavad keskaja alguseks Rooma riigi jagunemist 375. a m.a.j
annaabi.ee 
