püügikontrolli poliitika. Merekalapüügi sektoris töötab praegu 3 430 kalurit. Peamisteks püütavateks liikideks on kilu ja meritigu. Need moodustavad ligikaudu 90% merepüügi mahust. Siseveekogude püük on oluliseks tegevusvaldkonnaks mitmetes piirkondades, mis asuvad riigi põhjapiiri moodustava Doonau jõe kaldal. Sellest püügist elatub 1 600 kalurit. Aastane väljapüük Doonaust ulatub ligikaudu 500 tonnini ja hõlmab mitmeid liike, nagu aloosa, tuur, säga ja karpkala. Sellele tuleb lisada ligikaudu 2 000 tonni järvedest püütavat ja üle kogu riigi laiali saadetavat karpkala. Ligikaudu 5 000 inimesele tööd andva vesiviljeluse toodang ulatus 2005. aastal 3 200 tonnini. Metsad katavad 29% Bulgaaria territooriumist. Umbes 80% kogu metsamaa pindalast on metsastatud metsamaad. Puuliikidest on 34% okaspuu-ja 66% lehtpuud ning metsi on rohkem kõrgematel aladel
või hävida. Maismaaloomade ja –taimede elupaigad on omakorda hävitatud metsaraide, linnastumise ja kaevandumise tõttu 3.3. Eksootilised liigid Eksootilised ehk bioinvasiivsed liigid ka mõjutavad ökosüsteemit. Olles toonud uuesse ökosüsteemisse need liigid, kellel pole vastaseid toitumisahelas, asendavad pärismaiseid 10 liike. Nii Suures Järvistus on mõjutanud populatsioonidele bioinvasiivsed merisutt, karpkala, meritint, hallselg-aloosa, idalõhe, rändkarp. Need tekitavad bioloogilise mitmekesisuse kaotust. 3.4. Probleemide lahendamine See piirkond on liiga oluline inimeste jaoks selleks, et jääda neid probleeme lahendamata. Mitu komisjonit olid loodud selleks, et keskkonnasituatsiooni Suures Järvistus korraldada. The International Waterways Comission oli rajatud 1905. aastal eesmärgiga, et see komisjon konsulteeriks USA ja Kanada valitsusi Suure Järvistu veetasemest ja vooludest.
raudkiisk, tuulehaug, neljapoisene meriluts, isandi limuski, makrell, merikukk ja kivinolgus. Merekalad eksikülalised: Kilttursk, merlang, siil-lest, mõõkkala, harilik merehunt, süsikas, ansoovis, heeringhai, merilohe, hobumakrell, õhukesehuuleline kefaal ja pollak. Siirdekald ja poolsiirdekalad: Angerjas, lõhe, iherus, meritint, vimb, merisiig, ogalik, jõesilm, merisutt, noakala, tuur, vinträim ja aloosa. Mageveekalad: Koha, ahven, kiisk, särg, latikas, nurg, haug, viidikas ja säinas. 13. LÄÄNEMERE LINNUSTIK Meri ja mererannik on elupaigaks suurele arvule linnuliikidele. Merepildis on linnud üheks silmapaistvamaks loomarühmaks, ning annavad sellele rohkesti ilu ja omapära. Seotus merega on erinevatel linnuriikidel suuresti erinev. Osa liike veedavadb peaaegu kogu oma elu avamerel, tulles alles pesitsusperioodiks väikesele saarekesele,
Läänemeres ainult üksikud isendid. Elab meres, toitub põhjaloomadest. Kevadel rändab jõgedesse, kus koeb aprillist juunini. Üle 3m pikk, kaal üle 200 kg. Tuura marja tuntakse `'musta kaaviari''nime all. kõrgelthinnatud delikatess. 12. VINTRÄIM on heeringlane, keda isel ta keha külgedel olevad tumedad laigud. Hoidub rannikulähedastesse vetesse. Toitub planktonist ja kasvab 50 cm pikkuseks. Kudemiseks rändab aprillis-mais jõgedesse. Läänemeres vähe. 13. ALOOSA sarnaneb välimuselt ja eluviisilt vinträimega. Kasvab kuni 70 cm pikaks. On leitud üksikute isenditena Läänemere lõunaosast. LÄÄNEMERE LINNUSTIK Seotus merega on erinevatel linnuliikidel erinev. Ookeanilised linnuliigid: veedavad peaaegu kogu oma elu avamerel, tulles ainult pesitsusperioodiks väikestele meresaartele. Teised linnuliigid on valinud elupaigaks rannikuala. Esineb ka linde, kes pesitsevad sisemaal, kuid väljaspool seda aega tegutsevad ainult merel või rannikul.