paljaks närida Poilaste vastsed vastsed on jässaka ja kohmaka kehaga tõugud nad on väiksemate jalgade ja palju lühemate lõugadega kui lepatriinulaste tõugud nagu valmikud nii eritavad ka vastsed mürgist kehavedelikku (see on tõhus kaitse, mis võimaldab nendel aeglasevõitu õgarditel segamatult taimedel ronida) Eestis tuntumad liigid haavapoi (Chrysomela populi) lepapoi (Agelastica alni) kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata) Poilaste areng võivad korraga muneda 400800 muna, niimoodi mitu korda aastas munevad tavaliselt taimede lehtedele talvitunud mardikate munemisest kuni uue põlvkonna mardikate ilmumiseni kulub meie kliimas umbes 50 päeva vastsed söövad ennast täis ja lähevad nukkuma juulis Kasutatud materjalid http://www.flickr.com/photos/eurythyrea/7074608435/ http://et.wikipedia
täid. Jalaka-paunatäi (Tetraneura ulmi) ümar pahk lehe pealispinnal. niineürask (Polygraphus poligraphus), harilik võraürask (Pityogenes chalcographus). Männil esinevad üraskid: suur-säsiürask (Tomicus piniperda), väike-säsiürask (Tomicus minor), ladva-kooreürask (Ips acuminatus). Saarel esinevad üraskid: Lepp: Lepapoi (Agelastica alni) mustad tõugud või sinised mardikad lehtedel. väike-saareürask (Hylesinus fraxini), suur-saareürask (Hylesinus crenatus). Teisi Hundpoi (Plagiosterna aenea) rohelised mardikad närivad lehte augud, tõugud üraskeid: kase-maltsaürask (Scolytus ratzeburgi) skeleteerivad. Lepa-lehekirp (Psylla alni) valge vahakirmega kaetud vastsed noortel
Haavataelik Phellinus tremulae Männitaelik Phellinus pili Punkttaelik Phellinus punctatus Selts Phallaes Sgk Geastraceae Neljahõlmaline maatäht Geastrum quadrifidum Selts Polyphorales Sgk Corticiaceae Pajunahkis Cytidia salicina Lepa-oksakoorik Vuilleminia alni Sgk Fomitopsidaceae Kännupess Fomitopsis pinicola Kasekäsnak Piptoporus betulinus Harilik tõrvik Ischnoderma benzoinum Sgk Ganodermataceae Jänesvaabik Ganoderma applanatum Sgk Meripilaceae Vahtratarjak Rigidoporus populinus Sgk Meruliaceae
2 Survetöödeldud alumiiniumsulamid Survetöödeldud alumiiniumsulamid korrosioonikindluse järgi võivad olla jagatud kaheks rühmaks. Esimesse rühma kuuluvad sulamid suhteliselt kõrge korrosioonikindlusega - need sulamid, mis ei sisalda vaske, näiteks: AlMn, AlMg ja teised, samuti plakeeritud sulamid nagu duralumiinium AlMgSi, mida kasutatakse helikopteri labade ja osade valmistamiseks. Teisse rühma kuuluvad mitte plakeeritud sulamid madala korrosioonikindlusega ja sepistatud sulamid AlNi, AlFe, AlTi ja teised. Valusulamitel on erinev korrosioonikindlus. Sulamid AlSiCuMg, AlMg, sisaldavad vaske ja nende korrosioonikindlus on väike. Hea vastupidavus on sulamil: AlSiMg. Kuumuskindlatel sulamitel nagu AlCuMnNi on vähendanud korrosioonikindlus. Alumiiniumi valusulamite korrosioonikindlus sõltub mitte ainult sulami koostisest aga ka poorsusest. Alumiiniumisulamid kasutatakse laialdaselt
putukad. Eestiivad on sageli nahkjad. Tiivad asetatakse seljale katusjalt. Lendavad hästi. Vastsed arenevad taimedel. Eestis elavad väikesed hüppavad tsikaadid. Eriti palju on tsikaade niitudel rohurindes. Nad on oligofaagid. Vahustajad Cercopidae. Need putukad munevad munad taimevartele. Koorunud vastne ümbritseb end vahutaolise massiga, mis kaitseb teda vaelaste eest. Tuntumad liigid on harilik käosülglane Philaenus spumarius ja lepavahtlane Aphrophora alni. Paljud liigid on taimekahjurid ja taimehaiguste levitajad. Huvitava välimusega tirdid kuuluvad sugukonda küürtirtlased Membracidae. Selle sugukonna paljudel liikidel esinevad ebaharilikult suured ja veidra kujuga kehajätked. Sugukonna esindajatest elab Eestis küürtirt Centrotus cornutus. Eestis üle 300 liigi. Kirjandus: Vilbaste, J. 1971. Eesti tirdid. Homoptera: Cicadinea I. Tallinn Remm, H. 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint II Rühm: Lehekirbulised Psylloidea
Lepavihtasid valmistati lammastele ja kitsedele talviseks lisasöödaks, noorte kuni 10 aastaste leppade tüvekoort ja alumiste okste võrseid koos lehtedega söövad lambad ja kitsed meelsasti suvelgi. Lepakoort, pungi, võrseid ja lehti tarvitavad toiduks vähesel määral põdrad, metskitsed ja koprad ning kuni sajakonna putukaliigi valmikud ja vastsed. Tavaliselt närivad lepalehti auklikuks hundpoi (Melasoma aenea) ning lepapoi (Agelastica alni) tumesinakad mardikad ja nende mustad vastsed. Leheservadesse süvendeid närivad mitmed mardikad kärsaklaste (Curculionidae) sugukonnast. Mõnemillimeetriseid punakaid pahkasid lepalehtede pealispinnal põhjustavad lepa-pahklesta (Phytoptus laevis) noored lestad, noortel kasvuhoos võrsetel ja tipmistel lehtedel elutsevad kogumikena lepa-lehekirbu (Psylla alni) vastsed, põhjustades võrsete ja lehtede kattumist hallika kirmega. Lepalehti rullivad kokku
kasutamist vahelduvvoolusüdamikes piirab tema süsinik- ja legeeritud terased. Selline struktuur tekib suhteliselt väike eritakistus, mis pöhjustab suuri kiirel jahutamisel pärast kuumutamist. Legeerivateks - 86 - elementideks võivad olla nt. kroom, koobalt, volfram, mölübdeen, vask jne. Valamise teel toodetavatest kõvamagnetsulamitest on tuntumad alni (koostises alumiinium, nikkel, raud), alniko (alumiinium, nikkel, koobalt, raud), alnisi (alumiinium, nikkel, räni, raud). Suure koobal- disisaldusega (24%) alniko sulamit nimetatakse ka magnikoks. Tehnikas leiavad ka veel kasutamist mõned eriomadustega magnetmatrjalid nagu magnetostrikt- sioonmaterjalid ja termomagnetmaterjalid. Magnetostriktsioonmaterjalidel muutuvad magnetvälja toimel geomeetrilised mõõtmed ja neid kasutatakse elektroakustika- ja ultraheliseadmeis,
annaabi.ee 
