mõõn" (1931), ,,Kolletuspäev" (1934), ,,Mälestuste maja" (1936), ,,Linnulaul" (1937) ning sõja tõttu käsikirja jäänud ,,Seitsmes" (1942). Lisa on andnud ,,Kogutud luuletused" (1963), ,,Väike luuleraamat"(1965), antoloogia ,,Sõnarine" (1992), ELA '86 (Eesti luule aasta - raamat) (1987), ,,Eesti ballaadid" (2003) ning Eesti Kir jandusmuuseumis leiduv käsikirjaline pärand. Valikut tehes on läbi vaadatud ka kõik luuletaja eluajal ajakirjanduses ning almanahhides ilmunu. Viimatinimetatute põhjal on koostatud valimikud ,,Vikerkaar ja vari" (1998), ,,Laotuse õlman" (2001), samuti siinsed kõige värs kemad tsüklid ,,Lehti laialipuistatud laekast" ning ,,Poeemid ja bal laadid". Seega on Hendrik Adamsoni luulet püütud esitleda selle kõiges mitmekülgsuses, välja arvatud ilmsed juhuslikkused ning nõr kused. Kuupäevad luuletuse juures tähistavad kirjutamise aega. Kui teada on ainult esmailmumise aasta, märgib seda aastaarv kaldjoonte va hel.
tähistati Kreekas ning Saturnaaliat, mida tähistasid Roomlased. Sellel ajal pidutseti, vahetati omavahel kingitusi ning orjad said siis mõni aeg puhata. Jõulukuusk on osa pikaajalisest traditsioonist, kus püüti talvel tuppa tuua natukene rohelust. Mujal maailmas (Ameerikas, Austraalias, Inglismaal) on ka väga populaarne puuvõõrik, mis on samuti talvel roheline. Veel usuti, et astelpõõsa oks ukse kohal peletab kurja eemale. Puuoksade kojutoomist on täheldatud esimesena almanahhides aastal 1494. 1600-ndate aastate kohta on tehtud märkemeid, et sel ajal kaunistati kuusepuid tubades õuntega. Jutud jõuluvanast ( Santa Claus) pärinevad legendide põhjal, mis ümbritsevad tagasihoidlikku ning alandlikku Püha Nikolast (Saint Nicholas), kelle pidipäeva pühitsetakse 6. detsembril. Püha Nikolas oli neljandal sajandil piiskop, kellest sai laste kaitsepühak. Saksamaal ja Poolas poisid riietusid piiskoppideks ja kerjasid almuseid vaeste jaoks. Hiljem Kristuse lapsed ( the
minimalism. Ly Seppel (kassetiautor, luuletõlkija), Andres Ehin (,,Uks lagendikul" (1971) läbimurre, esimesene sürrealistlik luulekoguks kodumaal), Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Juhan Viiding. Nooremate autorite tuumik 1970ndate alguses koondav ,,Närvitrükk": Toomas Liiv (kriitika momendid, loodusfoon), Johnny B. Isotamm (1960ndatest alates, osales käsikirjalistes almanahhides) ja Joel Sang. Baturin (debüüt 1960ndate lõpul, looduslähedane paigaluule, murdeluule elustamine). 7. Paul-Eerik Rummo luule ja näidendid. Suur osa loomingust jääb 60ndatesse ja 70ndate algusesse, hiljem pilt hõreneb. Luuleloomingi periodiseerimine: 2 esimest kogu algusperiood, teises kogus hakkab muutuma, 3. kogu teine periood, 4. periood 70ndate vahetusel, 5. periood on kõik aastakümned, mis pärast seda tulevad.
Rauf ei teadnud, mida edasi teha. Ta ei olnud veel jõudnud oma edasise elu sissejuhatava osa kavandamisest kaugemale. Räsul Rza (1910-1981) Rahvapoeet, sündis 1910 Geoktsani linnas teenistuja perekonnas. Isa oli külakirjutaja, ema kirjaoskamatu rahvalaulik. Lõpetas Geoktsanis algkooli, jätkas õpinguid Tbilisis, Taga-Kaukaasia Kommunistlikus ülikoolis. Debüteeris luuletajana 1927 Tbilisis, esimesed luuletused trükiti ära ajakirjades, almanahhides. 1930 sõitis Bakussee, asus tööle ajalehes ,,Noor tööline". 1930 ilmunud luuletusse ,,Bolsevistlik kevad" suhtuti kriitika poolt kui noore luuletaja manifesti. 1934-37 õppis Moskvas, omandas vene keele, luges klassikuid, eriti Majakovskit. Moskva aastail kirjutab palju poliitilisi luuletusi (Hiina luuletused, Hispaania luuletused, Saksamaa luuletused). Oli erinevatel aegadel Aserbaidzaani Kirjanike Liidu esimees, kinematograafiaminister. Mitmel korral valiti ülemnõukogu saadikuks
annaabi.ee 
