Hobbesi absolutismiteooria ei rõhu seega riigivalitsemise osas otseselt ainuvalitseja (absoluutse monarhi) isikule, vaid hoopis inimeste põhimõttelisele võrdsusele ning nende tungide ohjeldamise vajadusele. Seetõttu sattus ta traditsiooniliste monarhistide tugeva kriitika alla, eriti seetõttu, et tema teooriast võis välja lugeda ka seda, et kuna Oliver Cromwell oli võimu Inglismaal juba enda kätte haaranud, siis võis teda pidada uueks suverääniks ning rahva allumiskohustus pidanuks kehtima tema suhtes. Hiljem suutis Hobbes ka kuningaga ära leppida ning restauratsiooniajal Inglismaal olid ta ideed küll au ees, kuid reaalselt ei leidnud tema põhimõtted riigivalitsemises kunagi rakendamist.
Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused ja sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 23. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. nõudeõigus, privileeg, pädevus, immuniteet; kohustus, õigusetus, allumiskohustus, pädevusetus. Kehtivus on aja ja subjekti kohta. 24. Õigussuhte olemus ja mõiste. Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel, mis kujunevad nende ühise praktilise ja vaimse tegevuse protsessis. Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Tekivad koos Riigi ja õigusega. Õigussuhte spetsiifika võrreldes teiste ühiskondlike suhetega tuleneb õigussuhte seosest Riigi ja õigusega. 25. Õigussuhte subjektid. Jagunevad kaheks põhirühmaks:
*õiglus maailm milles inimene elas pidi olema õiglane: seadused jne (loomu poolest) *!! Inimeselõigus omandile !! *privileegide puudumine ühiskonnas *inimeste omvahelised kokkulepped, teatavad lepingud ühiskonna toimimiseks *teatav jumalik seadus *riik ei olnud enam jumala tahe aluseks hoopis teatav ühiskondlik leping * valitsejad on rahavteenija, teatav leping rahvaga *Rousseau kui valitsus rikub lepingut, kaob ära rahva allumiskohustus *inimese põhiõigused ei allu lepingutele *miks ei toimi? Rahva rumalus, kiriklikud doktriinid, dogmad, mida teeb kirik, et takistada teamiste levikut? aespootia (tänapäeval dikatuur) *moskoovia (tänapäeva mõsitses Venemaa) *õiglase ühiskonna loomine vägivaldsete vahenditega Prantsuse revolutsioon 17 *valgustuse hilisemfaas radikaalsem * Marx hakati ostima vise, kuidas reaalselt maailma ümber seada, et see toimima hakkaks SOTSIALIStlik maailmavaade hakkas levima
omavahel mingeid kokkuleppeid. tuli kasutusele selline mõiste nagu ühiskondlik leping. riiklike struktuuride aluseks oli sinnamaani euroopas jumala tahe. riigid kopeerivad jumalariigi struktuuri. uutes tingimustes tuli see välja vahetada. siit ka idee, et valitsejad on rahva teenrid (see tekitab probleeme ka eestis). karl suure impeeriumis oleks selline loogika olnud mõeldamatu. rousseau ütleb, et kui valitsus rikub ühiskondlikku kokkulepet, siis rahval kaob allumiskohustus. roosevelt pidas majandusliku kriisi ajal kõne, kus ta ütles, et majanduskriisi tingimustes tuleb vabadusi piirata, et kriisist jagu saada. valgustusfilosoofiaga see kokku ei sobi. üldiselt oli valgustusfilosoofide kriitika kitsamalt võttes alati 18s prantsuse ühiskonna kriitika. valgustajad pidasid ühiskonna arengut takistavaks jõuks kirikut. nad ei pruukinud olla jumala vastu, kuigi mõned neist olid ateistid. aga kiriku kui institutsiooni vastu olid nad selgelt.
annaabi.ee 
