surma). • Raamatu avaldamisele järgnes Bulgakovi loomingu rahvusvaheline tunnustamine. • Raamat tõi vene keelde mitmeid väljendeid, millest tuntuim on ütlus "käsikirjad ei põle". Meistri hävinenud käsikiri mängib romaanis olulist rolli. Ka Bulgakov põletas romaani mustandi ning oli sunnitud teose mälu järgi ümber kirjutama. • Romaanis kritiseerib Bulgakov Nõukogude ühiskonda ning kirjanduslikke institutsioone. • Raamatut hinnatakse selle filosoofiliste alltekstide ning kõrge kunstilise taseme pärast. Romaanis on omavahel seotud kaks ajaperioodi ning tegevusliini: ühelt poolt kaasaegne Moskva ja teiselt poolt Kristuse-aegne Jeruusalemm. • Teos mõistab hukka korruptsiooni, ahnuse, kitsarinnalisuse ning Nõukogude Venemaa kõikehaarava paranoia. Viited • http://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Bulgakov • http://ru.wikipedia.org/wiki/Булгаков,_ Михаил_Афанасьевич • „XX sajandi vene kirjandus II. Proosa“ K
Võõra võimu ohver - tõmbas sündmuste keerisesse. Vaene ja kodutu. Suhtles erinevate võimuorganitega (Saatan ja tema kaaslased, arstid hullumajas, jne) ja Meistriga, kes oli Ivaniga pigem sarnane. Mõjutatav (tema vaimne seisund lasi teda ennast rohkem mõjutada). 6) Kesksed ideed, probleemid. Romaanis kritiseerib Bulgakov Nõukogude ühiskonda ning kirjanduslikke institutsioone. Raamatut hinnatakse selle filosoofiliste alltekstide ning kõrge kunstilise taseme pärast. Teos mõistab hukka korruptsiooni, ahnuse, kitsarinnalisuse ning Nõukogude Venemaa kõikehaarava paranoia. Teost on peetud üheks tähtsamaks nõukogudeühiskonna vastaseks satiiriks. 7) Tekkinud küsimused/seosed. Põimuvad mitmed motiivid ja seosed: "Faust", Uue Testamendi evangeeliumid, mütoloogiline Saatan/Kurat, ajalik Moskva, üleajalik ja igikestev loomeinimese vabadusepüüe
perekonnamudeli lagunemine. Toonaste tuntumate kirjanike seast võib nimetada Juhan Viidingut ja Arvo Valtonit. Omakirjastuslikult levis näiteks Paul-Eerik Rummo kogu "Saatja aadress" (1972). Välismaal anti välja ja Eestis levisid omakirjastuslikult Uku Masingu luulekogud. Ühiskondliku surutise tingimustes omandas kirjandus 1970. aastail eripärase staatuse vaba mõtte ja rahva südametunnistuse kandjana. Alltekstide ja allegooriate17 abil omandas vaim leidlikkust võimu tsensuurivõrgust läbilipsamiseks. Tänu odavatele hindadele olid raamatud kättesaadavad sõna otseses mõttes massidele ja kirjandus kujundas oluliselt rahva hoiakuid, hoidis alal rahvuslikku mälu ja usku eestluse säilimisse. Suurtest tiraažidest13 hoolimata kujunes mõnigi tippteos defitsiitseks18. Kirjanike roll ühiskonnas tipnes 1980. aastal 40 haritlase allkirjastatud pöördumises toonase riigivõimu ja
vaatab niigi pidevalt erinevate Venemaa telekanalite saateid, Eestit puudutava informatsiooni saab aga kätte ka eestikeelsest televisioonist). Vene kultuurile on üldse omane kõrgendatud ideoloogilisus eesti või ingliskeelse kultuuriga võrreldes, mis tingis ja tingib ka praegu raskusi erinevate kultuuride vahelises suhtluses ja kooseksisteerimises. Ühiskondliku surutise tingimustes omandas kirjandus 1970. aastail eripärase staatuse vaba mõtte ja rahva südametunnistuse kandjana. Alltekstide ja allegooriate abil omandas vaim leidlikkust võimu tsensuurivõrgust läbilipsamiseks. Tänu odavatele hindadele olid raamatud kättesaadavad sõna otseses mõttes massidele ja kirjandus kujundas oluliselt rahva hoiakuid, hoidis alal rahvuslikku mälu ja usku eestluse säilimisse. Suurtest tiraaidest hoolimata kujunes mõnigi tippteos defitsiitseks. Kirjanike roll ühiskonnas tipnes 1980. aastal 40
Agressiivne, anarhiline, väljendub soov allutada maailm oma võimule; 3) loominguline luule ei peegelda ühiskonna elu ega vastandu sellele, vaid loob oma alternatiivse korra. Luuletaja maailm on ainulaadne. Poeet töötab alati keelega. Luule väärtus on puhtalt keeleline. Uuskriitika vastandub akadeemilisele traditsioonile, humanitaarteadustes valitsevale positivismile, kuid ka kirjandusteaduses valitsevale psühhologismile ja tegeleb allikate ja alltekstide otsimisega, oluline on nende kasutamise viis. Kirjandusliku teksti mõistmisel on kontekst küll oluline, kuid tema olemuses on kirjanduslik keel. Kirjanduse analüüsimisel tehakse vigu: 1) intentsionaalne eksimus: teksti tähenduse asendamine autori kavatsusega või kontekstiga; 2) affektiivne või emotsionaalne eksimus: teksti tähendus asendatakse lugeja või kriitiku emotsioonidega. Mõlemal juhul asendatakse teksti tähendus juba valmis tähendusega. Iga tekst on orgaaniline
annaabi.ee 
