Peagi kujunes autoril grandioosne plaan suurteose jaoks, 1841. aastal sai see üldpealkirjaks ,,Inimlik komöödia". Ei oli kahtlust, et pealkirja valikul inspireeris Balzaci Dante ,,Jumalik komöödia". Zanri mõttes on ,,Inimlik komöödia" nn jõgiromaan (prantsuse kirjanduses roman-flueve). ,,Jõgiromaaniks" on hakatud nimetama ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. ,,Jõgiromaani" ühest osast (või ,,allromaanist") teise nende tegelaste roll ja asend tavaliselt muutuvad: kord on nad esiplaanil, kord aga esinevad pelgalt kõrvaltegelasena. Balzac oli erakordselt töökas ja produktiivne kirjanik. Tema tööpäev olevat kestnud 14-16 tundi. Ühelt poolt pidi Balzac rahuldama võlausaldajate nõudmisi, kuid teisest küljest oli käivitunud suure romaaniplaani elluviimine, mis kirjanikku jäägitult haaras. Ühes oma kirjas 1849. aasta jaanuarist
Peagi kujunes autoril grandioosne plaan suurteose jaoks, 1841. aastal sai see üldpealkirjaks ,,Inimlik komöödia". Ei oli kahtlust, et pealkirja valikul inspireeris Balzaci Dante ,,Jumalik komöödia". Zanri mõttes on ,,Inimlik komöödia" nn jõgiromaan (prantsuse kirjanduses roman-flueve). ,,Jõgiromaaniks" on hakatud nimetama ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. ,,Jõgiromaani" ühest osast (või ,,allromaanist") teise nende tegelaste roll ja asend tavaliselt muutuvad: kord on nad esiplaanil, kord aga esinevad pelgalt kõrvaltegelasena.Balzac oli erakordselt töökas ja produktiivne kirjanik. Tema tööpäev olevat kestnud 14-16 tundi. Ühelt poolt pidi Balzac rahuldama võlausaldajate nõudmisi, kuid teisest küljest oli käivitunud suure romaaniplaani elluviimine, mis kirjanikku jäägitult haaras. Ühes oma kirjas 1849. aasta
Peagi kujunes autoril grandioosne plaan suurteose jaoks, 1841. aastal sai see üldpealkirjaks ,,Inimlik komöödia". Ei oli kahtlust, et pealkirja valikul inspireeris Balzaci Dante ,,Jumalik komöödia". Zanri mõttes on ,,Inimlik komöödia" nn jõgiromaan (prantsuse kirjanduses roman-flueve). ,,Jõgiromaaniks" on hakatud nimetama ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. ,,Jõgiromaani" ühest osast (või ,,allromaanist") teise nende tegelaste roll ja asend tavaliselt muutuvad: kord on nad esiplaanil, kord aga esinevad pelgalt kõrvaltegelasena.Balzac oli erakordselt töökas ja produktiivne kirjanik. Tema tööpäev olevat kestnud 14-16 tundi. Ühelt poolt pidi Balzac rahuldama võlausaldajate nõudmisi, kuid teisest küljest oli käivitunud suure romaaniplaani elluviimine, mis kirjanikku jäägitult haaras. Ühes oma kirjas 1849. aasta
Peagi kujunes autoril grandioosne plaan suurteose jaoks, 1841. aastal sai see üldpealkirjaks ,,Inimlik komöödia". Ei oli kahtlust, et pealkirja valikul inspireeris Balzaci Dante ,,Jumalik komöödia". Zanri mõttes on ,,Inimlik komöödia" nn jõgiromaan (prantsuse kirjanduses roman-flueve). ,,Jõgiromaaniks" on hakatud nimetama ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. ,,Jõgiromaani" ühest osast (või ,,allromaanist") teise nende tegelaste roll ja asend tavaliselt muutuvad: kord on nad esiplaanil, kord aga esinevad pelgalt kõrvaltegelasena. Balzac oli erakordselt töökas ja produktiivne kirjanik. Tema tööpäev olevat kestnud 14-16 tundi. Ühelt poolt pidi Balzac rahuldama võlausaldajate nõudmisi, kuid teisest küljest oli käivitunud suure romaaniplaani elluviimine, mis kirjanikku jäägitult haaras. Ühes oma kirjas 1849. aasta jaanuarist
Peagi kujunes autoril grandioosne plaan suurteose jaoks, 1841. aastal sai see üldpealkirjaks ,,Inimlik komöödia". Ei oli kahtlust, et pealkirja valikul inspireeris Balzaci Dante ,,Jumalik komöödia". Zanri mõttes on ,,Inimlik komöödia" nn jõgiromaan (prantsuse kirjanduses roman-flueve). ,,Jõgiromaaniks" on hakatud nimetama ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. ,,Jõgiromaani" ühest osast (või ,,allromaanist") teise nende tegelaste roll ja asend tavaliselt muutuvad: kord on nad esiplaanil, kord aga esinevad pelgalt kõrvaltegelasena. Balzac oli erakordselt töökas ja produktiivne kirjanik. Tema tööpäev olevat kestnud 14-16 tundi. Ühelt poolt pidi Balzac rahuldama võlausaldajate nõudmisi, kuid teisest küljest oli käivitunud suure romaaniplaani elluviimine, mis kirjanikku jäägitult haaras. Ühes oma kirjas 1849. aasta jaanuarist