aastal oli 759 015 euro (2010: 706 028 euro). Lepingud on sõlmitud perioodiks kuni 1 aasta. Lepinguid saab ennetähtaegselt lõpetada ühe kuu etteteatamisega. 2011.a. oli autode kasutusrendilepingutest tulunev rendikulu kokku 3 806 euro (2010: 8 112 euro). Kõikide mootorsõidukite kasutusrendilepingute alusvaluutaks on EUR. Lepingud ei sea piiranguid ettevõtte dividendi- ega finantseerimispoliitikale. Rendile võetud vara ei ole edasi antud allrendile. Lisa 9 Laenukohustused (eurodes) 31.12.2011 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul Kapitalirendikohustused
4. Rentniku kohustused 4.1. Rentnik kohustub: 4.1.1.Tasuma igakuiselt möödunud kuu eest renditasu, kommunaalteenuste ja muude teenuste eest käesolevas lepingus ja selle lisas nr.2 sätestatud summas ja korras rendileandja poolt esitatavate arvete alusel. Renditasu ja kommunaalteenuste ning muude teenuste arvestus algab käesoleva lepingu sõlmimisele järgnevast päevast. 4.12. Kasutama renditud ruume käesoleva lepingu punktis 2.2. otstarbel. 4.11. Renditud ruumide (s.h. osaline) allrendile või muul alusel kasutusse andmine võib toimuda üksnes Rendileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. 4.1.4. Kooskõlastama kõik renditud ruumides tehtavad ümberehitused ja parendused eelnevalt kirjalikult rendileandjaga, esitades koos taotlusega ümberehituste ja parenduste maksumuse eelarve. Eelnimetatud ümberehituste ja parenduste kohta sõlmitakse kirjalik kokkulepe, milles näidatakse, kes pooltest kannab nimetatuga seotud kulutused. 4.1.5
Seega võib hageja leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel ka viivist.“ RKTKo 3-2-1-43-13, p 13-15 – aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanek, hea usu põhimõte kui vastuväide viivisenõudele Asjaolud: EXPERT ESTONIA AS-i (hageja) hagi OSAÜHINGU STIGMAR (kostja) vastu põhivõla 4773 euro 59 sendi ja viivise saamiseks. Poolte vahel on allrendileping, mille kohaselt hageja andis kostjale allrendile müügilao. Kostja ütles lepingu üles. 32 Õiguslik probleem: RK: „Aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel asjaoludel. Erandlikuks asjaoluks ei saa pidada üksnes seda, et kostjale esitatud arvetel ei olnud hageja märkinud kostja viivisevõla suurust. Seda enam, et
Aktsiaselts Esmar (hageja) esitas 6. oktoobril 2003 Sirje Rebase (kostja) vastu hagi eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks. Hageja omandas Keila vallas Konverentsikeskuse kinnistu. Kinnistu omandamise hetkel oli kinnistu koormatud tähtajalise rendilepinguga nr 108 Osaühingu Delikaat (rentnik) kasuks. Rendilepingu p 4.3 järgi oli rentnikul õigus anda renditud vara rendileandja nõusolekuta osade kaupa allrendile, teavitades rendileandjat kõikidest sõlmitud allrendilepingutest. Seda õigust kasutades sõlmis OÜ Delikaat kostjaga üürilepingu. Kuna OÜ Delikaat rikkus rendilepingut, ütles hageja lepingu üles. Kuna kasutuslepingu (rendilepingu) lõppemisega lõppevad ka kõik selle lepingu alusel sõlmitud allkasutuslepingud, saatis hageja volitatud esindaja OÜ BREM Kinnisvaraagentuur kostjale kirja, milles selgitas olukorda ja tegi ettepaneku sõlmida uus üürileping
annaabi.ee 
