Mittemetallid - erineva värvusega,tahkes või gaasilises olekus(-Br),juhivad soojust ja elektrit halvasti.Tahkes olekus olevad metallid on: aatomvõrega-teemant,räni,süsiniku-,räni- ja broomi ühendid;kõvad;vees mittelahustuvad;kõrge sulamis- ja keemistemp. Molekulvõrega-gaasid,väävel,fosfor;haprad;vees vähelahustuvad;madal sulamistemp. Paljud esinevad mitme allotroobina. Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. Kõige levinum element:MAAL-hapnik,räni; KOSMOS-vesinik,heelium;ELUSORGANISMIS- süsinik,vesinik ja hapnik. Keemilised omadused:reaktsioonil metallidega käituvad oksüdeerijana_ O2+Ca=2CaO; S+Ca=2CaS.Reaktsioonil mittemetallidega võivad käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana (oleneb mittemetalli aktiivsusest) H2+S=H2S;S+O2=SO2
Allotroopia keemiliste elementide esinemine mitme lihtainena, näiteks: O,P, C (allotroobina) -erinevad struktuuri poolest, esinevad sellistel mittemetallidel, mille aatomid saavad moodustada rohkem kui ühe kovalentse sideme. Võivad erineda: aatomite arvu poolest molekulis; molekulide/aatomite paigutuse poolest kristallvõres Isotoop-erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid (erinevad neutronite arvu poolest aatomituumas) Oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone ( ise redutseerudes) Redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( ise oksüdeerudes)
Nt: CaO, NO, Fe2O3 Indikaator- aine, mille värvus oleneb lahuse happelisusest (vesinikioonide sisaldusest); kasutatakse lahuse pH määramisek. Nt: lakmus, fenoolftaleiin, metüüloranz Sulam- mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal; saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel. Nt: malm, teras, duralumiinium, pronks, messing Allotroopia- keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena (allotroobina). Nt: C esineb teemandina ja söena Amforteersus- aine võime reageerida nii hapete kui ka alustega. Nt: Al ja Zn 2Al + 2KOH 2K[Al(OH)4] + 5H2 Vee karedus- lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus vees. Eksotermiline reaktsioon- soojuse (energia) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. H<0 Endotermiline reaktsioon- soojuse (energia) neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon. H>0 Elektrolüüs- elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elekroodidel
2 Raske vesinik e. deuteerium looduses vähesel määral (tähis 1 H ehk D). Aatomi tuumaks on 1 prooton ja 1 neutron (aatommass ~ 2) Üliraske vesinik e. triitium ( 31 H ehk T) aatomi tuumad koosnevad 1p -st ja 2n ist. Aatommass ületab tavalise H aatommassi ~ 3 korda. Radioaktiivne, looduses esineb väga vähe. Hapniku allotroopsed teisendid Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena (allotroobina). O atomaarne e. monohapnik O 2 dihapnik e. tavaline hapnik O 3 trihapnik e. osoon
ega loovuta väliskihi elektrone keemilistes reaktsioonides , moodustab teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid ( saab moodustada 4 kovalentset sidet) # looduses üsna laialt levinud, esineb nii ehedalt (grafiit, teemant) kui ka ühenditena ( karbonaadid, nafta, maagaas, kivisüsi...) # süsinik on looduses pidevas ringluses( vt õ lk 33). Allotroopia- keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena e. allotroobina. Süsiniku allotroobid on: 1) Teemant: # väga kõva, # väga rask sulav ( üle 3000 °C) # keemiliselt väga püsiv, # ilus ja väga haruldane mineraal , # tekib C teistest vormidest , ülisuure rõhu ja kõrge t° toimel, # spetsiaalselt lihvitud teemant on briljant, # struktuur tihe ja äärmiselt korrapärane , # ei juhi elektrit( kõik väliskihi elektronid on ära kasutatud sidemete moodustamiseks) # kasutatakse: väärikividena , lõiketerana, kivimi puuridena, lihvimis pulbri
ega loovuta väliskihi elektrone keemilistes reaktsioonides , moodustab teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid ( saab moodustada 4 kovalentset sidet) # looduses üsna laialt levinud, esineb nii ehedalt (grafiit, teemant) kui ka ühenditena ( karbonaadid, nafta, maagaas, kivisüsi…) # süsinik on looduses pidevas ringluses( vt õ lk 33). Allotroopia- keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena e. allotroobina. Süsiniku allotroobid on: 1) Teemant: # väga kõva, # väga rask sulav ( üle 3000 ˚C) # keemiliselt väga püsiv, # ilus ja väga haruldane mineraal , # tekib C teistest vormidest , ülisuure rõhu ja kõrge t˚ toimel, # spetsiaalselt lihvitud teemant on briljant, # struktuur tihe ja äärmiselt korrapärane , # ei juhi elektrit( kõik väliskihi elektronid on ära kasutatud sidemete moodustamiseks) # kasutatakse: väärikividena , lõiketerana, kivimi puuridena, lihvimis pulbri
13. aatomorbitaal aatomi osa,milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur 14. vakantne orbitaal 15. elektronpilv 16. Molekul aine väikseim osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega aeotud aatomitest. 17. lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. 18. liitaine keemiline ühend; aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. 19. allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena(allotroobina), nt. Grafiit ja teemant. 20. Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes. 21. molekulmass molekuli mass aatommassiühikustes; tähis Mr 22. mool aine hulga ühik(Avogrado arv aineosakesi) 23. molaarmass ühe mooli aineoskakeste mass grammides, tähis - M 24. gaasiliste ainete molaarruumala ühe mooli aine ruumala; V . Gaasidel normaaltingimustel V = 22,4 dm/mol. 25. avogadro arv loendusühikule mool vastav oskakesr arv, N = 6,02 * 10 26
element. Fosfori avastati 1669. aastal uuriniga eksperiminteerides Saksa keemiku Henning Brandi poolt. Algselt oli eksperimendi eesmärgiks leida tarkade kivi, mis vananenud müüdi kohaselt pidi võimaldama väheväärtuslikest metallidest väärismetalle toota. Fosfori saamiseks lasi keemik esmalt uriinil roiskuda, seejärel keetis seda ning aurutas. Tulemuseks oli valge pimedas helendav vahataoline aine. (Schmundt, 2010) Füüsikalised omadused Fosfor lihtainena esineb mitme erineva allotroobina, mille omadused teatud hulgal teineteisest erinevad. Tuntuimad allotroobid on valge, punane ja must fosfor. (ENE peatoimetus, 1982, lk 242) Valge fosfor (vt. Joonis 1) Fosfori levinuim ja tähtsaim allotroop (Zone/Chemestry, 2004). Tihedus: 1,83 g/cmᶟ Sulamistemp: 44,2˚C Keemistemp: 257˚C Dielektrik ehk ei juhi elektrit Kollaka värvusega Küüslaugu lõhnaga Vahataoline Helendab pimedas Väga mürgine
annaabi.ee 
