(Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA). Alalistel liikmetel on veto-õigus, st kui üks riik on vastu, otsust vastu ei võeta. Julgeolekunõukogu otsused on ÜRO liikmesriikidele kohustuslikud. Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis. Seal on esindajad igast liikmesriigist. Peaassamblee resolutsioonid on liikmeile soovituslikud. Eesti Vabariik sai ÜRO liikmeks varsti pärast taasiseseisvumist 17. sept 1991. ÜROl on mitmeid allorganisatsioone: IBRD – Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank IMF – Rahvusvaheline Valuutafond UNESCO – ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon UNICEF – ÜRO Lastefond WHO – Maailma Tervishoiuorganisatsioon jt 2) NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ka: allianss) Inglise keeles North Atlantic Treaty Organization. Loodi 1949 kui sõjalis-poliitiline liit. Võrreldes külma sõja aastatega on eesmärk muutunud. Tänapäeval osaleb kriisikolletes,
tema ideedele või tegevusele ette heita Tähelepanu- väärseim saavutus 20.saj. algul · Sotsiaaldemokraatia: - Esindas peamiselt tööliste ja radikaalselt meelestatud haritlaskonna ning üliõpilaste vaateid. - Kujunes Eestis tsaarivalitsuse poliitika tulemusena, kuna siia saadeti Venemaa suurlinnadest pärit revolutsionääre, kes alustasid ka siin põrandaalust (illegaalset) tegevust ja rajasid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) allorganisatsioone. - Eesmärgiks oli monarhia kukutamine Venemaal ja võrdsusühiskonna rajamine. - Venelastest sotsiaaldemokraadid eitasid rahvuslust (e. olid internatsionalistid). - Eestlastest sotsiaaldemokraadid olid VSDTP ringkondadega eri meelt rahvuse küsimuses. Nende tegevus oli koondunud 1903 Tartus ilmuma hakanud ajalehe "Uudised" ümber ning juhtivateks tegelasteks olid Peeter Speek ja Mihkel Martna. Nende eesmärgiks oli demokraatliku
erakond. Eesmärk oli üles ehitada kommunistlik ühiskond. Allus EKP Kongressile. · ÜLKNÜ - Komsomol ehk Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (ÜLKNÜ) oli NLKP noorteorganisatsioon. Ühing asutati 1918. Komsomoli allorganisatsiooni sai moodustada koolides, sõjaväes, ettevõtetes. Allorganisatsioonidest moodustati rajooni-, linna- jt komsomoliorganisatsioone. · ELKNÜ - Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing oli üks ÜLKNÜ allorganisatsioone, Eesti NSV noorsoo ühiskondlik-poliitline massiorganisatsioon, EKP aktiivne abiline ja reserv. (1940-1980) · Keskkomitee keskne, juhtiv komitee · Poliitbüroo mõnede kommunistlike paretide keskorgan · Sekretär poliitiline, juhtiv ametikoht mõnes parteis.
Rublasid sai vahetada tservoonetsite vastu, kuid rublad ei olnud. Teravilja andmise kohustus asendus toitlusmaksuga. NEP-i perioodi jäi ka Nõukogude Liidu moodustumine. Oktoober 1917 1922: Nõukogude Venemaa Pärast 1922 1991: Nõukogude Liit ehk NSVL (NL ei ole lubatud!) NEP-i perioodi jäi ka võimuvahetus. Lenin jäi alates 1922 aastast üldtegevusest kõrvale oma haiguse tõttu, Kommunistliku Partei peasekretäriks valiti Stalin. See võimaldas tal kõiki Kommunistliku Partei allorganisatsioone kontrollida. Stalini kõige olulisem konkurent oli Trotski, kes alguses tagandati erinevatest ametitest ja saadeti äärealadele, siis saadeti välismaale ja lõpuks tapeti ta NSVL-i poolt saadetud agendi poolt. Stalin kasutas ühtesid poliitikuid teiste vastu ning seeläbi sai ta jagu kõigist potentsiaalsetest vastastest. Suur terror Nõukogude Liidus sai alguse 1934. aastal. Nimelt tapeti sellel aastal Leningradi parteijuht Kirov
Formaalsed organisatsioonid on ametlikult vormistatud (registreeritud) inimkooslused, mis on loodud kindlate eesmärkide saavutamise nimel. Meie kursuses on juttu peamiselt formaalsetest organisatsioonidest, kuid mõningatel juhtudel juhitakse tähelepanu ka informaalsetele allorganisatsioonidele kui formaalsete organisatsioonide koostisosale. Tuleb tõdeda, et igasugustes formaalsetes organisatsioonides leidub nii- või teistsuguseid informaalseid allorganisatsioone, kuid enesestmõistetavalt võidakse neid luua ka väljaspool formaalseid organisatsioone. Informaalsed organisatsioonid on ilma mingi ettekirjutuseta loodud mitteametlikud inimkooslused (huvigrupid, sõpruskonnad jne). Formaalse organisatsiooni sees asuvad informaalsed grupid on juhtimises väga tähtis teema, sest nendega tuleb tihti arvestada. Miks tekivad informaalsed organisatsioonid? Eelkõige seetõttu, et formaalsed organisatsioonid ei ole enda sees