tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud · Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. · Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms · Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul · Kliimakskooslus · Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud · Väike geoloogiline aineringe · Suur geoloogiline aineringe · Biogeokeemiline tsükkel ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis biokeemiliste protsesside toimel · Bioloogiline aineringe Bioelemendid on keemilised elemendid, mis moodustava organismi elementaarkoostise
50.3. Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede koolt jms; 50.4. Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kujumine lammidel jms. Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul. 51. Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju – seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada! 52. Tarbijad ehk konsumendid on organismid, kes otse või kaude (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. Konsumentide hulka kuuluvad kõik heterotroofid. Konsumendid moodustavad toiduahelas teise lüli. Eri loomaliigid, kes tarbivad toiduks orgaanilist ainet. 53
tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud · Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. · Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms · Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul · Kliimakskooslus · Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud · Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni · Põhjapoolkera kooslused "paranevad" siiani jääaja mõjudest
tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud · Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. · Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms · Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul · Kliimakskooslus Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud · Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni · Põhjapoolkera kooslused "paranevad" siiani jääaja mõjudest · Väiksemas skaalas koosnevad kooslused alati miniatuursetest suktsessioonidest
tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud • Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. • Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms • Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul • Kliimakskooslus • Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud • Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni • Põhjapoolkera kooslused “paranevad” siiani jääaja mõjudest
aladel okasmets. Ajaloolised andmed päraku näitavad, et kliimakskooslused ei saa olla väga vanad ja seda eeskätt kooslusest sõltumatute tegurite tõttu. Eriti oluline on kliima, mis pole kuigi püsiv nähtus ja seetõttu on kooslused pidevas muutumises. Ka tormid ja tulekahjud ei võimalda kooslustel kuigi püsivaks kujuneda. 110.Rannaniidud kui häiritud stabiilsete koosluste näide? Paljud taimekooslused on tugevalt mõjutatud allogeensete tegurite poolt olgu nendeks siis üleujutused, tugev herbivooride surve või inimtegevus. Eriti märgatav on suurte herbivooride nagu imetajate surve, kes suudavad hoida suuri alasid puudeta ja mõjutada oluliselt taimestiku liigilist koosseisu. Hea näide otse Eestist. Rannikualadel asuvad rannakarjamaad on sellisena püsinud juba sajandeid. Enamustel nendest pole puid ja põõsaid kasvanudki kuna kariloomad hõivasid maa kohe kui see mere alt kerkis
annaabi.ee 
