Kes või mis rikub tänapäeval eesti keele kirjakeelt? Praegu on aasta 2013. Taas seisavad eesti ühiskond ja eesti keel teelahkmel. Ainult nüüd on eesti keele lähtepositsioon täiesti teine. See on kultuurkeel oma väljakujunenud allkeeltega, mis tulevad selles uues ühiskonnas tegelikult suurepäraselt toime. Palju paremini kui mitmedki suuremad keeled. See keel ei vaja reformi nagu sajand tagasi. Suulist eesti ühiskeelt igapäevaelus ei sea keegi kahtluse alla. Veel enam, on toimunud küll pisike, aga siiski oluline pööre eriti lõunaeesti murrete kasutamises. Aga suuline keel ja murre ei ole eesti keele saatuse võti siin ja praegu. Selleks on netisuhtluses kasutatav keel, täpsemalt üks osa sellest.
Vastutus käib vabadusega koos ning ei tähenda vabaduse äravõtmist. Mõistagi on igal keelekasutajal õigus kõigeks, mida keelega teha saab, sealhulgas loovuseks, mängudeks, avastamiseks ja leiutamiseks. Kuid keel, nagu öeldud, on paljukihiline ning tegelikult ei tähenda tema valdamine kunagi ühe keele, vaid paljude allkeelte valdamist. Eri allkeeltes kehtivad erinevad reeglid ning tegelik keeleoskus tähendab nende kõigi tundmist ja kasutamist sel määral, kui eri allkeeltega kokku puututakse. Sama kohatu, nagu paljudele õigusega tundub suulise suhtluse mõõtmine õigekeelsussõnaraamatuga, on kirjakeele ründamine väitega, et igaüks peab saama keelt tarvitada, nagu tahab, või et millestki nii iseenesestmõistetavast nagu emakeel teab igaüks niikuinii kõike. Et emakeel on nii iseenesestmõistetav osa igaühest, on süvenematu suhtumine temasse tema kõikvõimalikes ilmingutes selle raiskamine, kes me oleme.
8. Normikeel ja sotsiolektid 34 III. Kokkuvõtteks: sotsiolektid ja keelestrateegia 36 Kirjandus 39 2 Sissejuhatuseks Käesolev ülevaade kõneleb eesti keele sotsiolektidest. Ülevaate esimeses osas anname sotsiolektide ja nende uurimise üldpildi. Esiteks määratleme sotsiolekti võrreldes teiste allkeeltega. Teiseks anname lühikese ülevaate sotsiolektide uurimisest maailmas, keskendudes selle tegevuse kõige olulisema suunale, kvantitatiivsele sotsiolingvistikale. Selle ülevaate eesmärgiks on tuua sisse sotsiolektide uurimiseks vajalikud põhimõisted. Seejärel vaatleme lühidalt sotsiolektide uurimisel saadud tulemusi seotuna erinevate sotsiaalsete parameetritega. Ülevaate teises osas keskendume eesti sotsiolektidele. Kõigepealt vaatame lühidalt eesti
räägime, ja alles seejärel, kuidas sellest räägime. Loomulik keel ei ole ühtne väljendusvahendite hulk, vaid jaguneb erineva kõnelejaskonna ja kasutusaladega allkeelteks. Sõnastike hulgas on kombeks käsitletava keelematerjali järgi erista- da üld- ja oskussõnastikke. Oskussõnastikud tegelevad valdkondlikes allkeeltes kasutatavate oskussõnade ehk terminitega; üldsõnastikud kogu keelega, kõigepealt muidugi üldkeelega kõige üldisemas mõttes, aga ka allkeeltega, nii nendesamade valdkondlike kui ka regionaalsete (murded) ja sotsiaalsetega (släng). Allkeelte piirid ei ole jäigad. Konkreetse sõna kohta on sageli raske otsustada, kas see kuulub üldkeelde või (lisaks ka) ühte või mitmesse allkeelde. Nagu allpool terminisaamisviiside juures näeme, ei ole üldse haruldane ka olukord, kus sõnadel on eri allkeeltes süstemaatiliselt erinevad tähendused, ja see on sõnastikukasutaja jaoks vajalik info.
annaabi.ee 
