Praegu Eestis riiklikult kaitstavast 185 soontaimeliigist leiame Saaremaalt ja tema lähisaartelt 122 liiki, seejuures neist 17 kasvab ainult siin. Kaitstavatest liikidest on osa reliktid, mis pärinevad ajast, mil siinne kliima oli nende kasvuks soodsam (harilik luuderohi, jugapuu), rohkesti on oma areaalipiiril (enamasti kirde- ja põhjapiiril) olevaid liike, millest paljud torkavad silma ka oma ilu poolest (nt. orhideed). Suurim haruldus on allikasoodes ja soostunud niitudel kasvav ainus Saaremaa endeem, s.o kohapeal tekkinud liik -- saaremaa robirohi. Lääne-Eesti saarte kõige haruldusterikkamad piirkonnad on Viidumäe ümbrus, Sõrve, Tagamõisa ja Kuusnõmme poolsaar Saaremaal ning Abruka, Vilsandi ja Ruhnu saar. MULLASTIK Saartel on levinud paepealsed mullad, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Need on kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Viimasel
levikualaga. Turbasamblad on niiskeid ja märgasid kasvutingimusi eelistavad taimed. Põhiliselt leidub neid soodes ning soostuvatel aladel. Turbasamblad ei suuda kasvada kuivades tingimusteks nagu näiteks kõrbetes.[5] Lisaks on leitud mõningaid turbasamblaid ekstreemsetest kasvukohtades (Islandi kuumaveeallikate äärest). Ökoloogiliste nõudmiste suhtes on turbasamblad erinevad: on laia amplituudiga ja kitsa amplituudiga liike. Ainult allikasoodes, kuid on ka liike, mis kasvavad igal pool niisketes kohtades. Enamik turbasambla liike kasvavad valgusküllastes kohtades, vaid üksikud liigid eelistavad varju. Turbasamblaid on võimalik jagada kasvukohaeelistuste järgi viieks: soostunud metsade, madalsoo ja siirdesoo, siirdesoode ja õõtsikute, rabastunud metsade ning rabade liigid.
aladel taasasustatakse ka soole omaseid liike ntturbasamblaid. - Näiteks Soode taastamine Viidumäel. Lugu siis selline, et Viidumäe piirkonna soodesse hakati talumajapidamiste poolt üksikuid kraave kaevama eelmise sajandi alguses, kuid suuremad maaparandustööd toimusid eelmise sajandi keskel kui kuivendati praeguse Viidumäe looduskaitsealaga piirnevad suuremad soomassiivid. Kraavide sulgemisega sooviti taastada olulisemates allikasoodes ja madalsoodes looduslik veerežiim, haruldaste koosluste taastumine ja hea seisund. Kui raie oli lõpetatud ja kraav suleti, hakkas vesi valguma avatud alale. Kokkuvõte: Kuigi elupaikade taastamine on üks liigikaitse tõhusamaid meetmeid, ei pruugi see alati õnnestuda, sest kõiki taastamiseks olulisi aspekte ei teata või ei osata nendega arvestada, Taastamine säilitamisega võrreldes on tunduvalt kallim ja aeganõudvam tegevus. 4
Euroopa rannikutaimed (Eestis 15 liiki ehk 1%) Aasia flooraelement (Eestis 124 tulnukliiki). Nt punane leeder. Kanada flooraelement (Eestis 127 tulnukliiki). Nt kanada vesikatk Ainult kultuuris tuntud liigid (Eestis 32 liki). Nt harilik kaer, võõrasema (kuulub kannikaliste sugukonda) Endeemne flooraelement liigid, mis on tekkinud kohapeal (Eestis 83 liiki ehk 5,4% (koos pisiliikidega). Nt eesti soojumikas, saaremaa sõrmkäpp, saaremaa robirohi (kasvab Saaremaal Viidumäe ümbruse allikasoodes). Areaalipiiri graafik kujutab tuuleroosi. Taimegeograafiine rajoneerimine põhineb Eestis areaalipiiril kasvavate taimeliikide leiukohaandmete üldistamisel, areaalipiiri leidmisel. Eesti taimkatte geobotaaniline rajoneering (Laasimer, L.) rajauneb 1935-1955. A läbi viidud taimkatte kaardistamisel, rajoonid/allrajoonid/mikrorajoonid üldistati valitsevate keskonnatingimuste ja neile vastavate enamlevinud taimkatte puhul. Vegetatsiooni ehk taimkatte kujunemise alused:
Euroopa rannikutaimed (Eestis 15 liiki ehk 1%) Aasia flooraelement (Eestis 124 tulnukliiki). Nt punane leeder. Kanada flooraelement (Eestis 127 tulnukliiki). Nt kanada vesikatk Ainult kultuuris tuntud liigid (Eestis 32 liki). Nt harilik kaer, võõrasema (kuulub kannikaliste sugukonda) Endeemne flooraelement – liigid, mis on tekkinud kohapeal – (Eestis 83 liiki ehk 5,4% (koos pisiliikidega). Nt eesti soojumikas, saaremaa sõrmkäpp, saaremaa robirohi (kasvab Saaremaal Viidumäe ümbruse allikasoodes). Areaalipiiri graafik kujutab tuuleroosi. Taimegeograafiine rajoneerimine – põhineb Eestis areaalipiiril kasvavate taimeliikide leiukohaandmete üldistamisel, areaalipiiri leidmisel. Eesti taimkatte geobotaaniline rajoneering (Laasimer, L.) rajauneb 1935-1955. A läbi viidud taimkatte kaardistamisel, rajoonid/allrajoonid/mikrorajoonid üldistati valitsevate keskonnatingimuste ja neile vastavate enamlevinud taimkatte puhul. Vegetatsiooni ehk taimkatte kujunemise alused:
annaabi.ee 
