deskriptiivsemalt, jättes nõnda vähemalt osaliselt tagaplaanile ideoloogilised argumendid. Käesolev retsensioon proovibki põgusalt vaadelda ja ka võimalusel hinnata Juhan Kahki "Talurahvarahutused Eestis. Mahtra sõda" tänapäevase ajaloolise paradigma võtmes. Nõnda on siinkirjutaja ka teravalt kriitiline nõukogudeliku ajalookirjutuse ning selle elementide suhtes, mis kahetsusväärsel kombel käsitletavas uurimuses väljenduvad. Vaadeldes Kahki uurimuse allikalist baasi ning teoses kasutatud (teadus)kirjandust, peab tõdema, et ka Kahk näeb, iseloomulikult nõukogude ajalookirjandusele, klassivõitluse teooriat kui peamist liikumapanevat jõudu agraarreformide läbiviimisel talupoegade antifeodaalse võitluse elik rahutuste kaudu. Nõnda on Kahk ka teoses selgesõnaliselt väljendanud, et baltisaksa uurijate, kirjutajate töid 1858. aasta talurahvarahutuste kohta ei maksa pea millekski pidada. Viimaste eesmärk on olnud vaid õigustada ning seletada
Kuid pärast Viljandi vallutamist 1560. aasta augustis rüüstasid Vene tsaari väed nii Kesk-, Põhja- kui ka Lääne-Eestit. Rahutusi talupoegkonna seas süvendas ilmselt ka see, et kuna Magnus ei suutnud palgasõduritele palka maksta, siis vabastas ta just septembris, pärast venelaste sõjakäiku, mitmed Läänemaal teeninud sõdurid teenistusest. On tõenäoline, et seejärel, septembri teisel poolel puhkesidki esimesed talupoegade tõsised vastuhakud, kuid otsest allikalist kinnitust sellele ei ole. Talupojad pöördusid pärast ülestõusu esimese sündmusi ka Tallinna linna poole, paludes neilt tuge aadlike vastu. Linnalt sooviti ilmselt eelkõige suurtükke, et Koluvere linnust vallutada. Tõenäoliselt meenutasid talupojad 1535. aastat, mil Tallinnas talupoja tapmise eest Riisipere mõisnik Johann von Üxküll hukati. Kuid 1560. aastal keeldus linn talupoegade ülestõusu toetamast ja manitses neid oma üritust lõpetama
tihe liiklus novgorodi ja ojamaa vahel. Parem sadamakoht on tallinn, miks just tallinn valiti taanii kuninga 1219 retke sihtkohaks. Väga võimalik, et oli miski linnapoole kalduv asula juba olemas. Paul Johanseni poolt idee, et tallinna kohal võis al 11 saj olla vene ja skandinaavia kaubahoovid, kolmanda asustuskeskusena rajati sinna saksa linn, tallinn kujunes siis nendest kolmest kokku. Süvalepa ja Johanseni ideed täiesti pädevad, kuigi vähematki allikalist tõestust pole. 40ndatel hakati toonitama, et on alandav väita, et linnad tekkisid alles sakslaste ja skandinaavlaste osalusel. 1952-53 korraldati väljakaveamised, kõigepealt toompeal siis raekoja platsil: 11 sajandil linnaline asula, millel tihedad sidemed vana- venemaaga. Tees, et tallinna kohal on olnud asula on 50ndatest aktsepteeritud. Kaevamistulemusi tegelikult võltsitud. Enne 13 sajandit eksisteerivat linna kohta materjali ei leitud. "kuidas otsiti kalevipoja parteipiletit"
sajandil olla Skandinaavia kaubahoov. Ta käsitles oma Rootsis ilmnud raamatuses ka olulisi küsimusi Skandinaavia varastest suhetest Baltikumiga - üks tema formuleeritud teese oli see, et kuna juba 11. sajandil tõenäoliselt oli olemas Novgorodi kaubahoov Ojamaal, samuti Ojamaalaste kaubahoov Novgorodis, siis oleks võimalik, et mõlema tee peal oli ka kaubahoov Tallinnas, millest sai tulevase linna kujunemise keskuseks. Johanseni ideedel mingid allikalist tõestust ei ole. Ta tekitas millegi pärast Eestis väga tugeva reaktsiooni ja Johanseni teooriaid - Nõukogude võim vaatas tema vaadet kui Lääne prioriteeti Baltikumile, mis õõnestas vene autoriteeti Baltikumile. Et seda nurjata, siis kavandati 1952-53 Tallinnas ulatusliku väljakaevamised, mille kohta rahvas ütles, et otsitakse Kalevipoja parteipiletit - leiti tõend, et Tallinnas oli 11. sajandil asula Tallinnas olemas, millel oli sidemeid Venemaaga, aga mitte Skandinaaviaga
annaabi.ee 
