paikadest. Rahvaluule allikad Intensiivsem kogumistöö algab 19. Sajandi II poolele, kogujaiks õpetlased, kaastöölised Teave pühapaikadest enamasti järgmistes kogudes: Jakob Hurda kogu 1860-1906 (H), Matthias Johann Eiseni kogu 1880-1934 (E) jne. … muud allikad, vaata õisist Tänaseni säilinud suuline teave Jäädvustamiseks korraldatakse välitöid. Välitöödel viiakse läbi intervjuud külaelanikega Intervjueerimise aluseks on süstematiseeritud allikakogu ehk lähteülesannete kataloog ja küsitluskava Hea on, kui välitööd toimuvad metoodiliselt (juhend). Hea on, kui jäädvustused on tehniliselt kaasaegsel tasemel. Mari ja Udmurdi pühapaigad Kesk-Venemaal elavad marid ja udmurdid on oma identiteedi säilitanud mitmeski mõttes paremini kui eestlased. Mari pühapaigad Iga mari küla juures on kohad ohvritalituste ja suuremate ühispalvete jaoks. Need on kas eraldiseisvad või metsast mõtteliselt või aiaga eraldatud puusalud. Veel 20
haldusküsimustes. Neid otsuseid nimetati canones = juhtnöör.( sellest ka kanooniline õigus). Aja jooksul lisandusid paavsti poolt loodud otsused e. dekreedid, mida aktsepteerisid kogudused ning need olid kohustuslikud. 12 saj keskel hakati koostama vanema kanoonilise õiguse kogu, kuhu viidi ilma igasuguse kriitikata sisse kanoonid ja dekreedid. Esimene kogu tekkis umbes 1140 aastal. Selle autoriks oli munk Gratianus ja seda allikakogu nimetati Corpus dekretorum. Gratianus süstematiseeris materjali ja sealt hakkasid välja kujunema õiguslikud teesid (millist kirikunormi kasutati); juhtudeks ette nähtud teesid; õiguslikud probleemid. Gratianuse tööde põhjal arenes välja koolkond dekretistid, kes olid kanoonilisõigusliku kirjanduse autoriteks. Selle kirjanduse põhjal tekkis omakorda vastav koolitustegevus, so ülikooli stuudium. Inimesi, kes õppisid õigust, hakati nimetama
süsteemis.Oluline H.Raulinson,ajas Inglismaa koloniaalasju seal, tundis huvi muinsuste vastu.Kopeeris ka ise.Suutis täiel määral kopeerida.50-dateks aastataks osati õppida lugema nii akkadi kui ka teisi keeli. Samal ajal saj.keskpaiku 40-50. a Asüürias kaevamised pealinnas Niineve,kaevasid kuninga lossi välja.Viimase suure kuninga Assurbanipali arhiivraamatukogu(lossis sees) sisaldas suurema osa Babüloonia kirjastuse.Põleng, konserveeris need kivitahvlid. Esinduslik allikakogu teaduslikku käivesse.Akkadi keelne. 19 saj keskpaigast Assüürioloogia algus,kogu Mesopotaamia puudutava kiilkirja tekstidel põhineva ajaloo uurimise osa.Saj. II poolel Babüloonias kaevamised, ka. 2 perioodi: Vana-Babüloonia, Uus-Babüloonia 6.saj. Välja kaevati uuem. Kaevati ka 19 saj 3at pärit.Sumeri linnad.Tuli hulk kiilkirja tekste, pole Akkadi keelsed vaid Sumeri kiilkirja lugema. Sajandi lõpu kümnendeil õpiti ka Sumerite kiilkirja lugema. Kui saabus 20 saj
sidepidamine üldiselt jne. Samuti on valitud linke mitteametlike veebiallikate hulgast, et eeskirjad oleksid paremini kättesaadavad. Igal juhul on teatmik n-ö "pooleliolev töö", muutudes pidevalt sedamööda, kuidas muutuvad eeskirjad, samuti sedamööda, kuidas koostajad ja kasutajad seda rakendavad. Metoodika ja allikad Uurimistöö on enamjaolt teostatud Itaalia Parlamendi Ülemkoja Raamatukogus, kasutades sealset allikakogu ja otsinguvahendeid. Eeskätt on Euroopa Liidu riikide 109 õigusnormide ametlikud allikad valitud bibliograafiast "Le pubblicazioni ufficiali dei Paesi dell'Unione Europea attraverso le raccolte della Biblioteca del Senato," mis on "La bibliografia italiana dei Parlamenti nazionali dell'Unione Europea" lisa, mida raamatukogu peagi toimetama hakkab.
annaabi.ee 
