kiirus. Kõdu on vaheastmeks varise (orgaanilise aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel. Metsakõdus toimuvatest protsessidest oleneb nii huumusprofiili, kui kogu mullaprofiili kujunemine. Metsamuldade uurimisel ja kirjeldamisel käsitletakse metsakõdu, tähistatakse mullaprofiili kirjeldustes “O”. 1. kui omaette uurimisobjekti 2. kui metshuumusprofiili osa Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on olulisemateks tunnusteks: - jagunemine allhorisontideks - tüsedus - koostis - lagunemise aste - segunemine mineraalse kihiga. Metsakõduhorisont (O) jagatakse allhorisontideks lagunemisastme alusel: 01 – varisekiht- on lagunemata või lagundajate poolt vähemõjutatud, varisest koosnev ülemine metsakõdu osa, tüsedus enamustes okaspuumetsades ca 1 cm, samblakatte korral asub ta selle peal või sees, lehtpuumetsades on eristatav sügisel peale lehtede varisemist.
mullafauna tegevuse tulemusena mulla mineraalosaga. Metsakõdu- metsamulla mineraalsel osal asuv erinevas lagunemis- ja muundumisstaadiumis olev org horisont, mis on oma arengus seotud mulla ja kogu metsaökosüsteemiga. Kõdu on vaheastmeks varise (org aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel. Metsakõdus toimuvatest protsessidest oleneb mullaprofiili kujunemine. Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on olulisemateks tunnusteks: - jagunemine allhorisontideks – tüsedus – koostis – lagunemise aste – segunemine mineraalse kihiga Metsakõdu on reeglina kuni 10cm tüsedune. Märgades kasvukohtades tekkinud tüsedat metsakõdu (10- 30cm) nimetatakse turvastunud metsakõduks. Kui org aine kihi tüsedus on aga üle 30cm on tegemist turbaga ja vastavalt ka turvasmullaga. Kõdu metsas sõltub lagunemistingimustest ja varise iseloomust: 1. õhustatus 2. kõdu koostis 3. niiskus 4. temperatuur 5. reaktsioon
esinemine - taimsed või loomsed jäänused, inimtegevusega mulda sattunud võõrkehad. 26. Mullaprofiili horisondid. O metsakõduhorisont mitmesuguses lagunemisstaadiumis olevatest varisenud taimeosadest koosnev alla 10 cm tüsedune orgaanilise aine kiht. T turbahorisont alaliselt liigniisketes tingimustes mullapinnale ladestatud taimejäänustest koosnev kiht. Jaotatakse T1, T2, T3 (vastavalt halvasti, keskmiselt ja hästi lagunenud turvas) ja (raba-, siirde- või madalsooturvas) allhorisontideks. A huumushorisont mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes tingimustes, mis on huumusainete akumulatsiooni tõttu muutunud tumedaks AT toorhuumuslik horisont liigniiskete muldade ülemine orgaanilise aine akumulatsiooni kiht, kus on tegemist turvastumisega. El eluviaalhorisont väljauhtehorisont, lessiveerunud horisont Ea leethorisont väljauhtehorisont, valkja, helehalli või kollakashalli värvusega, leetumise tagajärjel
kui metshuumusprofiili osa intensiivistub taas, kui temperatuur tõuseb. puidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on Enamiku mikroorganismide elutegevus on metsade olulisemateks tunnusteks: optimaalne temperatuuril 20-35º C. majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. - jagunemine allhorisontideks Bakterid on nõudlikud ka mulla reaktsiooni Liigiline koosseis oleneb otseselt - tüsedus suhtes: optimaalne on neutraalne või nõrgalt mullaviljakusest. Nii näit. kasvavad viljakatel - koostis happeline reaktsioon.
aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel. Metsakõdus toimuvatest protsessidest oleneb nii huumusprofiili, kui kogu mullaprofiili kujunemine. Metsamuldade uurimisel ja kirjeldamisel käsitletakse metsakõdu, (tähistatakse mullaprofiili kirjeldustes “O”) ühelt poolt kui omaette uurimisobjekti ja teisalt kui metshuumusprofiili osa. Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on olulisemateks tunnusteks: - jagunemine allhorisontideks - tüsedus - koostis - lagunemise aste - segunemine mineraalse kihiga. Metsakõduhorisont (O) jagatakse allhorisontideks lagunemisastme alusel: 01 – varisekiht- on lagunemata või lagundajate poolt vähemõjutatud, peamiselt varisest koosnev ülemine metsakõdu osa, tüsedus enamustes okaspuumetsades ca 1 cm, samblakatte korral asub ta selle peal või sees, lehtpuumetsades on eristatav sügisel peale lehtede varisemist.