Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"allhorisontideks" - 5 õppematerjali

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt
42
docx

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

kiirus. Kõdu on vaheastmeks varise (orgaanilise aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel. Metsakõdus toimuvatest protsessidest oleneb nii huumusprofiili, kui kogu mullaprofiili kujunemine. Metsamuldade uurimisel ja kirjeldamisel käsitletakse metsakõdu, tähistatakse mullaprofiili kirjeldustes “O”. 1. kui omaette uurimisobjekti 2. kui metshuumusprofiili osa Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on olulisemateks tunnusteks: - jagunemine allhorisontideks - tüsedus - koostis - lagunemise aste - segunemine mineraalse kihiga. Metsakõduhorisont (O) jagatakse allhorisontideks lagunemisastme alusel: 01 – varisekiht- on lagunemata või lagundajate poolt vähemõjutatud, varisest koosnev ülemine metsakõdu osa, tüsedus enamustes okaspuumetsades ca 1 cm, samblakatte korral asub ta selle peal või sees, lehtpuumetsades on eristatav sügisel peale lehtede varisemist.

Metsandus → Metsakasvatus
56 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandus
24
odt

Metsaökoloogia ja majandus

mullafauna tegevuse tulemusena mulla mineraalosaga. Metsakõdu- metsamulla mineraalsel osal asuv erinevas lagunemis- ja muundumisstaadiumis olev org horisont, mis on oma arengus seotud mulla ja kogu metsaökosüsteemiga. Kõdu on vaheastmeks varise (org aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel. Metsakõdus toimuvatest protsessidest oleneb mullaprofiili kujunemine. Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on olulisemateks tunnusteks: - jagunemine allhorisontideks – tüsedus – koostis – lagunemise aste – segunemine mineraalse kihiga Metsakõdu on reeglina kuni 10cm tüsedune. Märgades kasvukohtades tekkinud tüsedat metsakõdu (10- 30cm) nimetatakse turvastunud metsakõduks. Kui org aine kihi tüsedus on aga üle 30cm on tegemist turbaga ja vastavalt ka turvasmullaga. Kõdu metsas sõltub lagunemistingimustest ja varise iseloomust: 1. õhustatus 2. kõdu koostis 3. niiskus 4. temperatuur 5. reaktsioon

Metsandus → Metsandus
37 allalaadimist
Mulla kordamine
15
docx

Mulla kordamine

esinemine - taimsed või loomsed jäänused, inimtegevusega mulda sattunud võõrkehad. 26. Mullaprofiili horisondid. O metsakõduhorisont ­ mitmesuguses lagunemisstaadiumis olevatest varisenud taimeosadest koosnev alla 10 cm tüsedune orgaanilise aine kiht. T turbahorisont ­ alaliselt liigniisketes tingimustes mullapinnale ladestatud taimejäänustest koosnev kiht. Jaotatakse T1, T2, T3 (vastavalt halvasti, keskmiselt ja hästi lagunenud turvas) ja (raba-, siirde- või madalsooturvas) allhorisontideks. A huumushorisont ­ mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes tingimustes, mis on huumusainete akumulatsiooni tõttu muutunud tumedaks AT toorhuumuslik horisont ­ liigniiskete muldade ülemine orgaanilise aine akumulatsiooni kiht, kus on tegemist turvastumisega. El eluviaalhorisont ­ väljauhtehorisont, lessiveerunud horisont Ea leethorisont ­ väljauhtehorisont, valkja, helehalli või kollakashalli värvusega, leetumise tagajärjel

Maateadus → Mullateaduse alused
61 allalaadimist
Materjalid metsanduseks
17
doc

Materjalid metsanduseks

kui metshuumusprofiili osa intensiivistub taas, kui temperatuur tõuseb. puidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on Enamiku mikroorganismide elutegevus on metsade olulisemateks tunnusteks: optimaalne temperatuuril 20-35º C. majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. - jagunemine allhorisontideks Bakterid on nõudlikud ka mulla reaktsiooni Liigiline koosseis ­ oleneb otseselt - tüsedus suhtes: optimaalne on neutraalne või nõrgalt mullaviljakusest. Nii näit. kasvavad viljakatel - koostis happeline reaktsioon.

Metsandus → Eesti metsad
203 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

aine)  ja  sellest  moodustuva  huumuse  vahel.  Metsakõdus  toimuvatest  protsessidest  oleneb  nii  huumusprofiili,  kui  kogu  mullaprofiili  kujunemine.  Metsamuldade  uurimisel  ja  kirjeldamisel  käsitletakse  metsakõdu,  (tähistatakse  mullaprofiili  kirjeldustes  “O”)  ühelt  poolt  kui  omaette  uurimisobjekti ja teisalt kui metshuumusprofiili osa.  Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on olulisemateks tunnusteks:   - jagunemine allhorisontideks   - tüsedus   - koostis   - lagunemise aste   - segunemine mineraalse kihiga.  Metsakõduhorisont (O) jagatakse allhorisontideks lagunemisastme alusel:  01  –  varisekiht​-  on  lagunemata  või  lagundajate  poolt  vähemõjutatud, peamiselt varisest koosnev  ülemine  metsakõdu osa, tüsedus enamustes okaspuumetsades ca 1 cm, samblakatte korral asub ta  selle peal või sees, lehtpuumetsades on eristatav sügisel peale lehtede varisemist. 

Metsandus → Eesti metsad
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun