(O)-AT-E-BG-CG Valkjashall Eg, tsementeerunud kohvipruun Bhf O-E-B-C O-A-E-B-C O-E-A-E-B-C tumepruun Bh(g)- pruunikaskollane Bg - kollakashall BCg või Cg; O-E-Bg-Cg tumepruun Bhf ja Bhg Page 11 Sheet1 O-A-E-Bg-Cg O-E-A-E-Bg-Cg kahe leethorisondi vahel enamasti jäänuk-A O-E-BG-CG kohvipruun tsementeerunud Bhf mitmeks allhorisondiks jagunev metsakõdu-turbahorisont, kohvipruun T-E-B-BG-CG Bhf T-G; T T-G; T Turba pealmine kiht enamasti halvasti lagunenud T-G; T T-G; T turvas kihiline, segatud mineraalsete kihtidega Page 12
Moor • kujuneb toitainevaestel lähtekivimitel või liigniisketel muldadel (halbades lagunemistingimustes) • peam okaspuumetsade kehavdel muldadel • tav vastab org aine hul maapinnal 5-6 aasta varisele • üleminek järgmiseks horisondiks (tavaliselt E) on järsk Moder • omadustelt mulli ja moori vahepealne • lagunemise kiirus aeglasem kui mulli korral • keskm tüsedus 2-5cm • kõdu jaguneb 2-3 allhorisondiks (O1;O2) • mullaprofiilis esineb leetumise tunnuseid • peam lagundajateks seened • enamus org ainetest on akumuleerunud kõduhorisonti Mets ja alustaimestik Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumitm is katab puude alust maapinda. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus: – avaldab mõju mullatekkeprotsessile. Mitmed liigid nagu metspipar, kopsurohi, saluhein, põdrakanep
Sammalkate on mulli korral vähene. Moder on keskmiselt huumuslik huumusprofiil, omadustelt mulli ja moori vahepealne, tekib mesotroofsetes tingimustes. Ta on mõõdukalt kohev, seeneniitidega läbi põimumata ja läheb aeglaselt üle mineraalseteks kihtideks. Org. aine laguneb aeglasemalt kui mulli korral. Metsakõdu tüsedus on tavaliselt 2-5 cm, mis vastab 2-5 aasta varise hulgale ja mida saab jaotada kaheks kuni kolmeks allhorisondiks. seened. Moor e. toorhuumuslik huumusprofiil kujuneb toitainetevaestel lähtekivimitel (liivadel) lämmastikuvaese varise lagunemisel (enamasti okaspuumetsades, toitainetevaestel, sageli liigniisketel muldadel). Toorhuumus tekib halbades lagunemistingimustes. Tavaliselt vastab orgaanilise aine hulk maapinnal 5-8 aasta varise hulgale. Toorhuumus kujutab endast halvasti lagunenud metsavarist, mis on seeneniitidega tihedalt läbi põimunud ning asub tavaliselt viltja vaibana
Hästi väljakujunenud on puhmarinne; samblarinne tüse. Eesti metsadest moodustavad rabastuvad metsad vaid 1%. Rühma kuuluvad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. 7.1. SINIKA KASVUKOHATÜÜP (Sn) Reljeef: tasandikud või lamedad madalad künkad, mikroreljeef tugevasti mätlik. Muld: leede-glei LG ja turvastunud huumus-illuviaalsed leedemullad LGI, mille turvastunud metsakõdu ja turba kogutüsedus on alla 30 cm. Turbakiht jaguneb struktuuri ja lagunemisaste alusel 2-3 allhorisondiks. E-horisont on liivase lõimisega, valkjashall või määrdunud hall, tüsedus võib ulatuda kuni 50 cm-ni ja rohkem. Bhf-horisont mustjaspruun, enamasti tugevasti tihenenud. Muld tugevasti happeline, pH KCl kõdus 2,4-3,6, alumistes horisontides võib tõusta 5- ni. Veereziim: põhjavee tase on üldiselt kõrge, kapillaarvööde ulatub Bh-horisondi alla. Puurinne: koosneb eranditult männist, järelkasvus esineb ka kiduraid kuuski või üksikuid sookaski
Moder on keskmiselt huumuslik huumusprofiil, omadustelt mulli ja moori vahepealne, tekib mesotroofsetes tingimustes. Ta on mõõdukalt kohev, seeneniitidega läbi põimumata ja läheb aeglaselt üle mineraalseteks kihtideks. Org. aine laguneb aeglasemalt kui mulli korral. Metsakõdu tüsedus on tavaliselt 2-5 cm, mis vastab 2-5 aasta varise hulgale ja mida saab jaotada kaheks kuni kolmeks allhorisondiks. Pealmise kihi (O1) moodustab tavaliselt 1-2 cm tüsedune okka ja oksavaris ning kulu, mis paikneb sageli osaliselt sambla sees, moodustamata ühtlaselt lasuvat kihti. Koosneb reeglina 1-2 aastasest varisest. Sellele järgneb purujas, vähehumifitseerunud, pooleldilagunenud varise osistest koosnev O2 kiht ja sellele reeglina mulla mineraalne huumushorisont
annaabi.ee 
